1. Elu nagu legendis

Pärnu rannast on laule kirjutanud Valgre, mahavõetavate puude kaitseks on seal nende külge inimesi aheldanud poliitik ja filmimees Mark Soosaar ning linnalegend räägib, et ühel keskmisest soojemal suvepäeval on rannas peesitanud korraga üle 18 000 inimese, mis on rohkem kui kolmandik Pärnu elanike arvust.
Päike, lained ja liiv on täiesti tasuta ja kui teil on olnud õnne sündida naisena, siis ei pea isegi mitte päevitusriietele kulutama – naisteplaaž on ikka veel alles, mis sest, et õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul läheb see vastuollu soolise diskrimineerimise keelu ja liikumisvabaduse põhimõtetega, riivates lausa intensiivselt meeste liikumisvabadust.

2. Siinmaa supelarhitektuur

Vaeste eestlaste linnaosast Ülejõelt pärit arhitekt Olev Siinmaa, kes Pärnu rannast elegantse kuurordi – ja oleme ausad, turistilõksu – lõi, oleks vabalt võinud tubliks tisleriks jäädagi ning Pärnu hoopis teistsugust supelelu elada, kui Riiast võetud ilus ja ambitsioonikas naine poleks kategooriliselt nõudnud, et 30-aastane Olev arhitektiks õpiks.Tema esimene töö linnaarhitektina, Pärnu tenniseklubi mänguplatside ja piirdeaia projekt, pole ehk kõige köitvam, kuid edasi läks huvitavamaks.

Rannahotell, rannahoone, mudaravila, kõlakoda – kõigi nende juures on Siinmaa käsi mängus olnud. Tema tõi Pärnusse linna visiitkaardiks oleva moodsa funktsionalismi valgete vormide ja lamedate katustega.

Julgeima funkeramu tegi ta aga endale – see asub kesklinnas kohe Rüütli tänava alguses. Tänava teises otsas asuvas vanas apteegis on nüüd aga baar Aptek, kus Siinmaa projekteeritud letile toetudes saab limpsida jooke Amneesia, Reesus Positiivne või Siinmaa Uni, seda nüüd küll juba hindade eest, mida pärast tõesti halvaks unenäoks pidada tahaks.
www.aptek.ee

3. Promeneering Vallikäärus

Ülerahvastatud rannapromenaadi varjuline ja rahulik alternatiiv Pärnu Vallikäär võlub kaldapervel kulgevate valgustatud teedega, üle vallikraavi kaarduva romantilise jalakäijate silla ja vallikraavi keskele rajatud Eesti kõrgeima purskkaevuga. Valli külje all on taastatud sepikoda, kus näeb päris seppa ja tema tegemisi, pärast saab kuumuse eest varjuda muldkindlustustevahelisse käiku või tõmmata hinge restaureeritud kunagise postimaantee algust tähistanud Tallinna värava all.

Lapsi ei pea kõige selle kultuuri ja ajalooga piinama, neile meeldib tõenäoliselt Vallikääru mänguväljak palju rohkem.

4. Jalutuskäik muuli lõppu…

Kui Katariina II kunagi Pärnusse muuli käskis ehitada, mõtles ta praktilise inimesena ennekõike sellele, et liiv sadamaalasse ei kuhjuks. Romantilised inimesed on ammu aru saanud, et Eesti pikim muul on suurepärane koht jalutuskäiguks päikeseloojangul (ilmselt isegi aimamata, et muuli ei ole sinna paigaldanud linna turismispetsialistid). Enne ligi kahe kilomeetri pikkust turnimist tasuks siiski kontrollida vee taset, et romantiline retk ei katkeks esimeste üleujutatud kivide juures.

…ja tagasi

Muuliromantika ainus nõrk koht on see, et pärast päikeseloojangul kajakatekisas tuletorni juures vahuveini joomist on ainus võimalus tagasi saada see maa uuesti läbi turnida. Aga vähemalt puudub võimalus ära eksida või õiget teeotsa otsides tülli minna.

5. Räimelõhn ja värsked maasikad

Pärnu turg pole üldse kehvem kui turiste täis Vahemere-äärsed kalaturud, kus letid täis kahtlaseid ja kummalisi elukaid, keda ainult pildistada julgeb.

Degusteeri värskeid maasikaid, mustikaid, herneid, hapukurke ja esimesi valgeid klaare ning hinga sisse tuttavalt turvalist räimelõhna.

6. Kunst kuulub rahvale: skulptuuride allee

Ei mingeid akendeta ruume, turvaväravaid ja piletikontrolle: 11 aasta tagustest esimestest Pärnu rahvusvahelistest skulptuuripäevadest jäi Rannaparki vedelema hulk teoseid, mille autoriteks Eesti, Soome, Jaapani, USA, Läti, Leedu, Islandi ja Prantsusmaa kunstnikud. 18 hetkeks alles olevat tööd on täiesti paras kogus kunsti ühte puhkusepäeva.

7. Tippsport rannas

Ei saanud endale Helsingi jäähoki MM-i või Londoni olümpiamängude pileteid lubada? Pärnu rannas näeb tippsporti jäähallist palju meeldivamas atmosfääris ja täiesti tasuta – isegi kui parasjagu mõnda võistlust käimas pole, on fanaatilised pallurid kohal päikesetõustust loojanguni ning nii mõnigi teismeline, kelle servidele sel suvel seenrõdult kaasa elate, virvendab mõne aasta pärast suurvõistluse teleülekande ajal ekraanil.

8. Sumedas Pärnu augustiöös on asju

Parim võimalus hotelliarvest pääseda on Pärnusse sõita 11. augustil – sel ööl ei lähe keegi niikuinii magama.
Augustiunetus hoiab linna ärkvel juba kolmandat suve, ehkki Pärnu suveööd ongi liiga lühikesed, et neid lihtsalt maha magada!
www.augustiunetus.ee

9. Puhastus

Spaade hinnakirjad läbi loetud, on ainus ratsionaalne valik otsustada sisemise puhastumise kasuks. Kindlasti on hingele abi ka sellest, kui Eliisabeti kiriku külje all linna populaarseimas pitsakohas oma õhtud veeta, kuid tõhusam – umbes nagu 20 minutit turjamassaaži vs. 1,5 tundi üldmassaaži – on minna 1768. aastal valminud Jekateriina kirikusse teatri kõrval. Vene keisrinna Katariina II käsul ja rahastamisel ehitatud, on see stiilipuhtaim ja kõige rikkalikum barokk-kirik Eestis. Uhke ja reljeefne fassaadikujundus, kuus kullatud tornikiivrit – siin on glamuuri palju rohkem kui Pärnu spaahotellides.

10. Kasum kirbuturult

Puhkus Pärnus võib olla ka tulutoov ettevõtmine, kui ülearused asjad kaasa pakkida ja seejärel Maire Aunaste korraldatud kirbuturul Pärnus kesklinna silla kõrval parklas ja kail laiali laotada. Kirbuturukaupmehest miljonäriks ei saa, pigem kogeb seal andmise kui teenimise rõõmu. Ja ehk ka 15 minutit kuulsust Aunaste uues telesarjas ”Kirbuturu lood”.

Lõpeta koonerdamine: mine vähemalt kinno või teatrisse!

Kirbuturul teenitud raha läbilöömiseks pakub Pärnu suvel mõistagi lõputult võimalusi.Ööklubide tuledele lisaks helendab sel suvel rannas Tallinna Katusekino noorema õe ekraan ning 2.–22. juulil on Pärnu jälle rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali päralt.

Pärnu teatri Endla suvehooaeg lubab ära vaadata kõik talvel nägemata jöönud etendused, augusti lõpus toimub aga kolmandat korda rahvusvaheline teatrifestival “Monomaffia”, mis jälle kord toob kohale nimekad monoteatrid, näiteks Norrast, Rootsist, Venemaalt ja Soomest.
www.rannakino.ee, www.chaplin.ee, www.endla.ee, www.monomaffia.ee

Loo autor Silvia Pärmann on ajakirja Diivan peatoimetaja.