Olen Hispaanias korduvalt matkanud, viimati 2011. ja 2014. aasta augustis. Aga tahan järgmisel suvel jälle minna, sest soe kliima, sõbralikud inimesed ja mägede ilu kutsuvad.

Püreneed, kus seekord oma matkagrupiga matkasime, asuvad Euroopa edelaosas, Prantsusmaa ja Hispaania piiril. Mäestiku pikkus on 450 km, laius 20-110 km ja ulatub mäemassiiv Biskaia lahest Vahemereni. Mäestiku kõrgeim osa on Kesk-Püreneedes. Siin, Maladeta massiivis ongi kõrgeimad tipud. Siin on ka alpiinse reljeefiga liustikurohked ahelikud alpiniitude, igilume ja väikeste rippliustikega. Kurud on 1500-2000 meetri kõrgusel.

Püreneed on lähistroopika ja parasvöötme vaheline looduspiir. Püreneede põhjanõlvadel kasvavad pöögi- ja okaspuumetsad, metsapiir ulatub 1800 meetri kõrguseni. Mäestiku lõunanõlvadel kasvavad aga makja ning gariig (igihaljas hõre ja madal võsa).

Benasque´i asula kohal, kust me oma matka alustasime, kõrgub Maladeta mäemassiiv, kust avanevad toredad vaated matkaradele, talvel muidugi headele suusanõlvadele. Paljud siinsed mäetipud on üle 3000 meetri merepinnast (näiteks Posets ja Aneto). Matkajatele, alpinistidele ja suusatajatele on siin palju pakkuda. Tegevust jätkub kõikidele oskustasemetele.

Orgudes on palju märgistatud matkaradu, mida saab igaüks kergesti läbida. Mõned mägirajad võivad aga nõuda ka ronimisvarustust. Kõigepealt tuleks hankida täpne kaart - näiteks infopunktist või kämpingust.

Nagu kõrgmägedes ikka, muutub Püreneede ilm kiirelt. Hädalistele on pakkuda varjupaiku – neid nimetatakse refugio´teks ehk matkaonnideks. Reeglina suve teisel poolel siin sademeid pole, kliima on suhteliselt kuiv ja kivid ning kaljud on meeldivalt soojad.

Matkapäevik: esimesed päevad rajaluures

Esimene päev. Sõidame bussiga Barbastro linna kaudu Benasque asulasse. Siin, kohe bussipeatuse lähedal ostame paar priimuseballooni, mille hind on 12 eurot. Edasi liigume mägede poole ja ka mitme toidupoe poole. Ostame vajalikud toiduained.

Piki autoteed saab veel kulgeda ligi 3 kilomeetrit Aneto kämpinguni. Sealt saame matkaraja kaarte. Kämpingu juurest jõe kaldal algabki üks punavalge matkaraja markeering. Liigume seda mööda umbes tunni ja jääme ööbima rajast paremale, kõrge rohu ja mändide alla. Siin kostub meeldiv väikeste ojade vulin.

Õhtul teeme veel rajaluuret ja leiame, et peagi toob see teekond matkajad ühe hüdrojaama jõepaisuni. Sealt edasi viib rada veidi üles ja metsa kaudu Senatra telkimisalani. Igal pool on endiselt punavalge markeering.

Teine päev. Liigume järgmisel päeval Senatra telkimisala kaudu edasi. Märgistatud rada ja viidad suunavad paremal asuva kõrge maja (hotelli) juurest metsa kaudu veidi enne Hospitali hotelli autoteele. Vaatame korraks sellesse hotelli sisse, aga liigume edasi jõekallast pidi veidi kõrgemale.

Hola-hola! Üle peaaheliku Benasque´i kurusse

Kolmas päev. Nüüd liigume matkarajal läbi metsa kottidega Besurta peatuspaika, autotee lõppu. Allpool algab veel üks rada ja lähemegi selle raja viida juurde. Siit metsapiirilt algab märgistatud mägirada Benasque´i kuru suunas. Teekond keerleb rohusel nõlval üha kõrgemale. Meid saadavad ümisejate (koopaoravate) vilistavad hoiatushäälitsused.

Siin rajal liiguvad pühapäevamatkajad. Kohtame palju Hispaania erinevate piirkondade matkajaid, koolide ja perekondade kaupa. Pidevalt vahetame hispaaniakeelset tervitust "Hola". Möödume ka väikesest mägijärvest.

Paaritunnise tõusu järel jõuame kergetele kaljudele peaaheliku Benasque´i kuru ees.

Kuru ise on kitsas kaljupilu kõrgusega 2444 meetrit. Kurult avaneb ilus vaade Püreneede kõrgemale lumisele-jäisele osale Aneto tipu ümbruses.
Vaade Benasque´i kurult Prantsusmaa poole.
Alla järvede juurde Prantsusmaale viivad samuti lagedad kaljud, mis peagi muutuvad tugevaks matkarajaks värviliste mägijärvede vahel. Siin all tuleb kindlasti ära käia. Ja ette rutates mainin, et osa meie grupist käibki puhkepäeval seal all ära. Otse järvede juures Prantsusmaal pakutakse neile isegi šokolaadikooki. Sinna on Benasque´i kurult 35 minutit laskumist ja veidi vähem tõusu.
Täna aga jätkame 40-minutilist tõusu lihtsatel kaljudel peaaheliku valvuri - Salbaguardia tippu. 2738 meetri kõrgusest tipust avanevad toredad vaated Prantsusmaale ja Püreneede peaaheliku paljudele matkaradadele.
Salbaguardia tipp ja Benasque´i kuru.

Jääveega ülevalajate paradiis

Liigume roheliste vaiadega märgistatud rajal Besurtast 15 minutit edasi järve äärde. Sinna suubub kohisedes lai mägioja. Samuti on kivide vahel näha mitu väljavoolu. Suurepärane telkimiskoht! Seljakotid toome paremale, kõrgemale järsule kaldale puude alla, sest all järvekaldal liigub palju piknikupidajaid

Ja siis algab jäise veega ülekallamise harrastajate paradiis. Peale väsitavat päeva on ju vaja end puhtaks saada ja karastuda. Kes ujub, kes peseb end niisama jääkülma veega. Kiirelt hõõrume end rätiga kuivaks ja istume suurtele, veel päevakuumust õhkavatele kividele. Eriti tubli on saarlasest talisupleja Anne: ta ujub järves päris mitu korda.

Telgid paneme üles alles videvikus. Tegelikult saab pea igal õhtul Aragonis matkates end mõnes karastavas järvevees pesta ja üle valada.

Tuttavad seened ja marjad "nõiametsa" äärsel matkarajal

Neljandal päeval
jõuame Senatra telkimisalale, mis asub jõetammi kohal. Siin, bussipeatuse juures on pesula-tualetimaja laviinifikseerimise antenniga. Jätame oma kotid väikesele lagendikule, kus on juba mõned telgid ja autod pargitud.

Osa grupist liigub märgistatud rajal suure järve suunas. Bon de Creguena juurde on kolme tunni tee 2632 meetri kõrgusele. Allatulekuks kulub veidi vähem.

Raja ääres on palju mustikaid ja vaarikaid. Korjame ja puhastame samal ajal Senatra "nõiametsa" ( tihe ja vähese valgusega) ääres meile tuttavaid seeni. Õhtul keedab Raivo seentest maitsva supi. Sööme ja peseme end pesulas nüüd juba sooja dušši all. Õhtul tuleb telkimisala peremees raha kasseerima.

Alpinistidega Püreneede kõrgeimasse tippu

Viies päev.
Renclusa alpilaager asub Besurtast tunnise jalgsitee kaugusel 2140 meetri kõrgusel. Seal on ka metallsõrestikukust kopteri maandumisplats. Elektrit annavad päikesepaneelid ja diiselgeneraator. Toiduained tuuakse üles eeslite seljas.

Renclusa alpilaager.

Paneme oma telgid laagri juurde üles. Telkida saab ka 15 minutit kõrgemal asuva järve ääres. Käime alpilaagris mobiilide akusid laadimas ja pesemas, esikus palutakse matkasaapad vahetada krokside vastu. Teisel ja kolmandal korrusel on toad kahekordsete puunaridega. Administrataor annab meile korraliku kaardi ja kasutan samal ajal juhust ning uurin hindu: 16,60 eurot maksab öömaja, 6 eurot hommikusöök ja 12 eurot õhtusöök.

Kuues päev. Alpilaagrist alustab kell 7 hommikul suurem seltskond liikumist. Otsmikulampide rivi tõuseb oinapeadel turnides järjest kõrgemale. Valgeneb, aga kõrgemal asuv udu ei ennusta head ilma. Rada on märgitud kivituuridega.

Võtame end alpinistide sappa. Kivituurid juhivad meid üle terava kaljuharja. Edasi tuleb veidi laskuda ja siis tõusta suurtel kividel.

Nii liigume kividel kuni liustikuni, kus tuleb juba kassid alla panna. Osa matkajatest pöördub tagasi, sest neil pole kasse. Peale väikest puhkust jätkan edasiliikumist kuueliikmelise hispaanlaste Rioja oru grupiga. Ka neist üks jääb kivide äärde ootama.

Kassidel liigume üle Maladeta liustiku. Otsime 30-40 kraadise kaldega liustikul lumisemat osa. Siis pöördume vasakule, kagu suunas, et jõuda kitasasse pilusse, kurude risti, mis viib mööda lumist harja Aneto liustikule. Siit peaks avanema Aneto tipu vaade, mida me täna udus ei näegi.

Ootame grupi väsinud liikmeid järele ja teeme sageli peatusi. Tipu all võtame kassid alt ja tõuseme umbes 20 minutit kividel. Lõpuks tuleb teraval kaljuharjal ronida kümmekond minutit Aneto tippu. Mõned grupid kasutavad siin ka köisjulgestust.

Kell 14:10 oleme Aneto tipus (kõrgus 3404 m) suure risti juures. Vaatamata pidevale udule jõuame Püreneede kõrgeimasse tippu. Mandri-Hispaania kõrgeim tipp pole mitte see, vaid Mulhatcen Sierra Nevadas, 3479 meetrit. Ivar ja Inna Lai tõusid siia käsikäes 1998. aasta suvel. Õnnitleme üksteist, sööme veidi.

Siis laskume tagasi liustiku äärde. Kassid alla ja hakkame laskuma piki liustikku, lumevalli ülaserva mööda ja jälle mööda liustikku kuni kivideni. Kuru-kaljupilu leiame üles, aga sellelt laskumisel otsime allapääsu valest kohast. Õige koha leidmiseks tuleb hoida veidi paremale, kust avaneb pikk 40-kraadine laskumine kivises koridoris.

Edasi jälgime juba hoolsamalt kivituure. Peagi avaneb vaade alpilaagrile, aga ees on veel pikk ronimine suurtel kividel ja oinapeadel.

Alpilaagris jätan hispaanlastest sõpradega hüvasti ja kiirustan alla, oma hotelli. Puhast käiguaega alpilaagrist tippu tõusmiseks kulus 6 tundi ja laskumiseks 5 tundi.

2014. aastal käisid Aneto tipus Anne, Jana, Raivo ja Karmo.

Kaasaegses pühamus lummava mägijärve ääres

Järgmisel päeval tõuseme Ordesa rahvuspargi mägiteel oma rendiautoga järjest kõrgemale ja jõuame lõpuks Torresciudadi pühamusse (Santuario de Torresciudad). Juba eelmisel õhtul imetlesime telkimiskohas kümnete kilomeetrite kauguselt selle tänapäevase pühamu valgusesära kõrgel taevas. See on ehitatud Opus Dei asutaja ja pühaku Jose Maria Escriva de Balangueri (1902-1975) eluajal suure järve kaldale. Kirik asub kõrgel neemel, kust avanevad imelised vaated Embalse de El Grado järve vetele. Tohutu pühamu on ehitatud moodsa projekti järgi nurgelistest punastest tellistest.

Kaasaegse pühamu ees on suured parklad ja infopunkt. Käime missal, kus suur peasaal on rahvast täis ka argipäeviti. Paljudest kabelitest jõuame vaid osad üle vaadata. Roosipärja nelja saladuse (müsteeriumi) illustratsioonid on muljetavaldavad. Läbime ka Ristitee 14 peatust, ikka alt üles mäkke, nagu Jeesus Kristus. Ja milline hea energia on siin Pürenee mägede taustal suure järve neemel!

Eile tutvusime lähedalasuva Barbastro vanalinna turuplatsil asuva pühaku sünnimaja ja katedraaliga, kus ta teenis katoliku piiskopina. Eile nägime ka vana pühamut, täna väga kaasaegset. Millised kontrastid!

Perehotell veinikeldriga

Lõuna paiku jätkame autosõitu vanal kitsal asfalt-teel üle mäekuru Grausi asula suunas. Sellest paar kilomeetrit edasi jääb meie broneeritud Veinikeldri (Bodegas) perehotell. Koha tunneb kaugelt ära sinise ülakorruse järgi. Seda teenindavad kaks härrat, sakslane ja hispaanlane. Hotellis on vaid 4- 5 numbrituba koos abiruumidega, söögisaali põranda klaasi all avaneb aga valgustatud veinikelder.

Meie hotellituba on idamaade stiilis voodiga. Sakslasest omanik on väga jutukas, räägib nii saksa kui hispaania keeles.

Peale lõunat teeme paaritunnise matka külalähedases looduses. Näeme siia voolavat mägijõge betoneeritud sängis, sest Hispaania jõed on reeglina väikesed ja paljud kuivavad suve teiesel poolel hoopiski, kui mägede üksikud lumelaigud on sulanud. Oliivisalud ning viinamarjapõllud külatee ääres eeldavad vähese vee kokkuhoidlikku kasutamist.

Õhtul joome perehotelli õues kohalikku veini, sööme õhtusöögi, kuulame Vikerraadiot ja vaatame oma arvutis Aktuaalset Kaamerat. Isegi Skype´i videokõne Eestisse õnnestub.

Rada Atlandi rannikult Vahemere äärde

Kes tahavad pikemalt matkata, siis neil on võimalik jõuda ookeani äärest merekaldale. Püreneede kolm põhilist kaug-matkarada kulgevad rannikult rannikule: GR 10 põhjanõlvadel, GR 11 lõunanõlvadel ja HRP kõrgrada Püreneede mäeahelikes ning kõrgemates tippudes. Lisaks on regioonis veel palju matkaradu markeeringuga ja ilma.

Haute Randonnée Pyrénéenne (HRP) on märgistamata kaug-matkarada Atlandi ookeani rannikult Vahemere rannikule, suundudes kõrgelt üle mägede, ületades mõlemalt poolt Hispaania-Prantsuse piiri kõrgeimatel jalutatavatel radadel. Keskmisel matkajal kulub kogu raja läbimiseks 45 päeva, tavaliselt tehakse seda läänest itta. Üheksakümnendatel oli hädavajalik telgi kaasaskandmine, tänapäeval on onnide ja varjualuste kett tunduvalt parem ja kasutada saab neid igal ööl. Rada on kirjeldatud käsiraamatus "Pyrenean Haute Route, Second Edition" (Ton Joosten, Cicerone Press 2009). Saadaval on ka ingliskeelne blogi aadressil hrp2011.blogspot.com. Rajal on ülerahvastatud kohti ja ka paiku, kus inimesi ei näe paaril päeval.