Maailmalinnaga tuttavaks: Jakarta

 (4)
Maailmalinnaga tuttavaks: Jakarta
Foto: Thea Karin

Selamat Datang di JAKARTA – tere tulemast Jakartasse! Jakartast Tallinnani on 10200 km. Jakarta linna tunnuslause kõlab nii: Semua Ada, Semua Bisa – kõik on siin olemas, kõik on võimalik. Taanlaste poolt 16. sajandil Bataviaks nimetatud linn sai Jaapani okupatsiooni ajal nimeks Jakarta. Siin kuulutati välja 1945. aastal Indoneesia iseseisvus ning lehvis esimest korda puna-valge lipp (Sang Saka Merah Putih). Täna kuuluvad demonstratsioonid Jakarta iganädalasse tänavapilti. Lähemalt tutvustab linna Thea Karin.

Kuldsel 3,5 tonni kaaluval Garuda-kotkal ripub kuldse ketiga kaelas Indoneesia vapp. Kotka 17 lennu- ja 8 sabasulge sümboliseerivad iseseisvuse väljakuulutamist 17. augustil 1945. Vapil on ära toodud riigi viis põhimõtet, neid ühendab hõbedane lint kirjaga: „BHINNEKA TUNGGAL IKA“ ehk tõlkes „palju, aga siiski üks“ või ka „ühinemine mitmekesisuses“.

Indoneesia punavalge lipp. FOTOD: THEA KARIN

Kuldne täht musta vapi keskmes sümboliseerib usku jumalasse.
Pühvlipea punasel – demokraatiat.
Hõbedasel põhjal Banyam-puu tähendab rahvuslikku kokkukuuluvust.
Hõbedasel alumisel ruudul on riis ja puuvill sotsiaalse õigluse, aga ka naise ja mehe võrdõiguslikkuse sümbolina.
Kuldsel ketil on 10 ümarat ja 10 kandilist lüli, see sümboliseerib ühiskonna humaansust.

Das Monumen Nasional (lühendatult: Monas) on 137 m kõrgune torn Merdeka väljakul, see sümboliseerib Indoneesia vabadusvõitlust. President Soekarno näpunäidete järgi konstrueeriti see 1961 ning avati 12. juulil 1975. Kõige tipus on leek, kaetud 35 kilo kullaga.115 m kõrgusel asuvalt platvormilt avanevad vaated linnale. Iga päev alates kella 8.00 hommikul on torn ja muuseum avatud, suletud ainult iga kuu viimasel esmaspäeval. Torni ümbritsevad reljeefid näitavad stseene Indoneesia ajaloost alustades Singhasari ja Majapahiti riikidest, Indoneesia saarestiku koloniseerimisest eurooplaste poolt, moodsa Indoneesia areng ja Jaapani okupatsioon II Maailmasõja ajal, iseseisvuse saavutamine ja tänased arengud. Torni sees asuvas muuseumi marmorhallis saab 51 diaraamal veelkord üle vaadata. Iseseisvuse saalis (Ruang Kemerdekaan) on välja pandud iseseisvuse sümbolid, sealhulgas klaasi taga kullatud ukse sees originaalis Iseseisvuse proklamatsioon. Pronksuksed kaaluvad 4 tonni ning on kaetud kuldplaatidega ning kaunistatud awijaya kusuma lillemotiiviga, sümboliseerides igavikku ning lootoslillega, sümboliseerides puhtust. Kui uksed, mida nimetatakse Iseseisvuse väravateks ehk Gerbang Kemerdekaan, aeglaselt avanevad, kõlab hümn Padamu Negeri, millele järgneb lindistus: president kuulutamas välja Indoneesia iseseisvumist.

Foto: Thea Karin

Ostukeskused
Grand Indonesian-Town – Kagu-Aasia suurim kaubanduskeskus, 250000 m2. Terve
Indoneesia on esindatud suures hoones nimega UKM Jakarta Smesco Center. Oma kontseptsioonile on tegijad andnud nime „Your One Stop International Trading”, mida haldab Jakarta valitsus. SMESCO on samas ka nagu näitus Indoneesia arhipelaagi kultuuridest ja käsitööst, kokku on seal 589 kohalikku müüjat. Seal on kookospähklitest lampe, batikat nii tekstiilina kui riietena, moodsaid ja traditsioonilisi ehteid, mööblit, muusikainstrumente.

Šokolaadidele on antud nimed vastavalt Indoneesia sündmustele – abiellumisest taifuunini.
www.ukmwadukmelati.wordpress.com

Jakarta regioonile on pühendatud Serajah Jakarta, ajaloomuuseum, mis kannab ka nime Fatahillah Museum ehk Batavia Museum. Selles asus Madalmaade Ida-India Kompanii administratiivne peakorter, oli seega koloniaalaja üks keskustest. Jalutuskäik läbi ruumide on nagu retk minevikku. Ülemiselt korruselt avaneb vaade üle väljaku, seal on reastatud hulganisti jalgrattaid, mille juurde kuuluvad ka koloniaalaegsed kübarad. Ratastel, peas värvilised kübarad, armastavad sõita väljakut. Väljaku teisel poolel on koloniaalstiilis postkontor, selle sisearhitektuuri detailid on väärt imetlemist.
museumsejarahjakarta.com

Wayang Museum Building
Kui vähegi aega, tasub teha jalutuskäik sadamasse: Sunda Kelapa on Indoneesia pealinna vanim sadam. Tänaseni on see paik, kus on veel maailma suurim eksisteeriv kaubapurjekate laevastik, mille laevad transpordivad kaupu kõikidele Kagu-Aasia saartele. Kui on aega kail jalutamiseks, siis avanevad seal nii mõnedki sisevaated meremeeste argipäeva, kus tehakse õmblustöid otse laeva juures või tuleb jalgrattal spetsiaalse joogi pakkuja, jooki segatakse toores muna ja alkohol.

Die Istiqlal-Moschee (Masjid Istiqlal, Iseseisvusemošee) on suurim mošee Kagu-Aasias. Indoneesia valitsus lasi selle 120000 inimest mahutava hoone president Sukarno initsiatiivil ehitada aastal 1975. Selle arhitektiks oli Friedrich Silaban Ompu Ni Maya. Hoone on viiekorruseline, kupli läbimõõt 45 meetrit, torni kõrgus 45 meetrit. Külastus võtab aega ca 1,5 tundi, koos ümberriietumisega kitlisse, mida pakutakse kohapeal.

Istana Merdeka tähendab Vabaduse paleed, mis ehitati 18. sajandi lõpul, kui Pieter Gerardus van Overstratens nimetati Madalmaade Ida-India Kompanii peakuberneriks. Peale Indoneesia iseseisvumist sai sellest mõneks ajaks Indoneesia presidendi residents, nüüd on see ametiasutus, hoone torkab silma eriti õhtuti ilusas valguses kui üks vähestest säilinud koloniaalhoonetest.

Foto: Thea Karin

Üritused
• Autovaba päev. Iga kuu esimene pühapäev.
• Jakarta sünnipäev 22. juunil – pidustused juunis ja juulis.
• Uusaasta tulevärk - eriti muljetavaldav Monase juures ja Kelapa Gadingis.