Laura ja Marguse videoblogi: Shanghai pilvelõhkujad pilvi laiali ei ajanud

Laura ja Margus hakkavad nüüd Hiinast lahkuma - viimane peatus Shanghais möödus küll udus ja vihmas, aga midagi oli siiski näha ka pilvelõhkuja sajandalt korruselt.

Räägib Laura.

Meie Aasia reisi Hiina osa lõppes Shanghais - suurlinnnas, mis on võimas ärikeskus ja selles võib kindlalt veenduda juba lennukiaknast välja vaadates.

Kohale jõudes ootas meid ees paduvihm ja kahjuks sadas tugevat vihma meie kolmepäevalise peatuse ajal kahel päeval. Suured plaanid olid tehtud, kuid nüüd pidime kehvade ilmade tõttu loobuma näiteks nn Veneetsia linna külastusest (Zhujiajiao), mis asub Shanghai lähedal. Seda 1700-aastast linna seob Itaalia Veneetsiaga see, et tänavad on samamoodi kanalid ja linn on ehitatud põhimõtteliselt vee peale.

Oleksime võinud ju sinna isegi sõita, kuid vaevalt et seda linna oleks saanud siis paduvihmas nautida. Isegi Shanghai kohal oli nii palju udu, et pilvelõhkujate tippe ja ülemisi pooli polnud enam näha.

Õnneks viimasel päeval vihm vaibus ja udu taandus. Sel päeval kasutasime võimalust minna linnasüdames asuvasse ärirajooni, kus on pilvelõhkujate kontsentratsioon eriti suur ja kerkib maailma kõrgemaid hooneid. Käisime ära Shanghai World Financial Centeris, mida nimetatakse ka "pudeliavajaks" selle hoone sarnase kuju pärast.

"Pudeliavaja" tippu sajandale korrusele on võimalik sõita 15 euro eest. Et ärirajooni saada, tuleb ületada jõgi, mis polegi niisama lihtne. Selleks on mitu varianti, millest meie valisime kõige soodsama ehk metroo, mille pilet maksis vaid 6 RMD-d (0,7 eurot). Infopunktides üritatakse turistidele jõe teisele poole saamiseks maha müüa paadituur, mis viib lõpuks ka samasse kohta, kuid selle sõidu hinnad algavad alates 150 RMD-st.

Kui "pudeliavaja" pileti ostsime, siis teenindaja muidugi hoiatas, et ilm on veidi udune ja vaade pole ehk see, mida loodetakse. Ega meil erilist valikut polnud, sest eelnevad kaks päeva olid niivõrd udused ja vihmased, et midagi polnud näha isegi tänavatel kõndides. Sõitsime liftiga tippu ehk sajandale korrusele, mis võttis aega vähem kui kaks minutit ja vaade, mis sealt avanes, oli ikkagi uhke.

Päris selgelt nägi linna ja udu ei varjanud eriliti midagi.

Loomulikult külastasime hiljem ka Shanghai kuulsaimat ostutänavat ehk Nanjing Roadi, kuigi endiselt peab tunnistama, et poodlemine pole Hiinas odav, vähemalt mitte nii odav, kui oled harjunud nägema näiteks Bangkokis. Loomulikult leiab ka siit tänavamüüjaid, kes kauplevad odava liimilõhnalise kaubaga, kuid selle kvaliteedis võib sügavalt kahelda. Hea, kui koduni vastu peab.

Üks olulisemaid kohti Shanghais on The Bund, kus on kõige rohkem liikumist ja sealt avaneb ka vaade üle jõe ärirajooni pilvelõhkujatele.

Shanghais on kõik palju lihtsam, sest kohalikud räägivad üsna palju inglise keelt ja enamus teenindajaid saavad ka aru. Isegi tänavasildid ja metroo on inglise keeles.

Shanghai on väga huvitav linn ja loodame siia veel kunagi tagasi tulla, et siis ilusa ilmaga ka need kohad ära vaadata, mis halva ilma tõttu seekord nägemata jäid.

Hiina kombed ja imeline loodus

Hiina meeldis meile väga, kuigi peab tunnistama, et siin on raske reisida omapead, sest kohalikud ei mõista sind ja sina neid. Kõik asjad ja tegemised võtavad oluliselt rohkem aega ja seetõttu võib pikalt reisides kiiresti tekkida väsimus.

Kui võrrelda Hiinas reisimist näiteks Taiga, siis Hiina on oluliselt raskem maa turistile. Tais on kohalikud ammu turistidega harjunud ning nad oskavad võõramaalastega ümber käia. Kõik on tehtud lihtsaks ja loogiliseks. Aga Hiinas on teistmoodi: kõik on põhiliselt pühendanud end kohaliku turismi teenindamisele. Siin pole midagi imestada, sest kohalikud reisijad ületavad valgete turiste hulga enam-vähem tuhandekordselt.

Siinsed inimesed on hoopis teistsugused kui mujal. Nad on väga sõbralikud, kuid tihtipeale endassetõmbunud. Nende kultuur on väga erinev ja mõnikord veidi šokeeriv, alustades sellest, kuidas mõned on harjunud sülitama igale poole ja rögastama. Me pole kunagi näinud ka nii palju inimesi suitsetamas: seda tehakse massiliselt ja igal pool, igal ajal. Hiinlased seisavad palju järjekordades. Samuti on neil harjumatult vali hääl, mis tähendab, et nendega vesteldes jääb vahest tunne, et röögitakse su peale.

Hiina loodus on võimas ja siin on tohutult palju imelisi kohti, kuhu minna. Paljud kohad, mida külastasime, olid ühed ilusaimad, kus me üldse kunagi käinud olime. Hiina reisi suurimaid kõrghetki oli kindlasti Tiger Leaping Gorge.

Hiina majutus ja söögid on küll soodsate hindadega, kuid transport ja vaatamisväärsuste piletid on kallimad kui mujal Aasia riikides. Hiinas kulus meil 28 päeva majutuse peale kokku 695 eurot (kahele), millest kalleim öömaja oli Hong Kongis. Seda kindlasti ka Hiina uusaastapidustuste tõttu.

Järgmine kord kirjutame juba järgmisest riigist.