Brunei on väikeriik Borneo saare põhjakaldal, kus elab vaid veidi üle 400 tuhande inimese. Seega on tegemist ühe riigiga neist vähestest, mis on veel väiksemad kui Eesti. Samas on tegemist pika ajalooga riigiga, mille jäljed ulatuvad tagasi 7. sajandisse. Suurbritannia ülemvõimu alt vabaneti 1984. aastal. Tänu nafta- ja gaasitööstusele on Brunei rikkuselt piirkonna teine riik Singapuri järel.

Lend Manilast Bruneisse kestis vaid kaks tundi. Kohapeal võttis meid vastu sõbralik õhkkond ja paduvihm. Pealinn Bandar Seri Begawan jättis endast kohe esimesel pilgul väga positiivse mulje: puhas ja moodne, tänavatel sõidavad ringi uhked autod ja kõik see meenutab natuke Singapuri, aga linnas on ka piisavalt palju rohelust ja kui tähelepanelik oled, siis võid isegi mõnda ahvi märgata.

Veetsime Bruneis neli mõnusat päeva ja külastasime riigi peamisi vaatamisväärsusi. Alguses oli plaanis ka külastada Ulu Temburongi rahvusparki, mis on koduks paljudele Proboscise ahvidele, kuid kahjuks ilm seda ei lubanud, kuna hetkel on Bruneis vihmahooaeg ja taevast kallab kogu aeg.

Kohalikud elanikud on siin eriti sõbralikud ja üritavad pidevalt ka juttu teha. Enamusi inimesi huvitab meie Brunei külastuse põhjus, sest tänavatel kohtab turiste harva ja päris tihti jääb mulje, et hoopis meie oleme nende jaoks vaatamisväärsused.

Esimesena külastasime kõige ilusamat ja populaarsemat mošeed, mis sai ehitatud praeguse sultani isa Sultan Omar Ali Saifuddini poolt ja on tõeliselt kaunis. Turistid saavad ka mittemoslemitena mošeesse, kuid vaid teatud päevadel. Käisime ühes uhkes ja suurimas mošees - Jame'Asr Hassanil Bolkiahi.

Järgmine päev võtsime ette aga paadireisi Bandar Seri veepealsesse linna Kampong Ayerisse, kus elab umbes 30 000 elanikku. Kõik majad ja koolid ja ametiasutused on ehitatud vee peale - tõeline Veemaailm! Koju saab vaid paaditaksoga, sõit maksab alates ühest Brunei dollorist ning koolibussi asemel korjab lapsi peale koolipaat. Meie pooletunnine paadituur veekülas maksis 20 BND-d (12 eurot).

Üldiselt on linna peal üldse väga vähe taksosid näha ja enamjaolt tuleb neid ette tellida. Miinimumtasu on sel juhul 10 BND-d (5,75 eurot). Samuti on võimalik ka hääletada. Olude sunnil proovisime sedagi ja selgus, et kohalikud võtavad hea meelega valge turisti auto peale, et siis nendega jutustada kuni sihtkohani.

Brunei hinnad on aga päris kallid. Näiteks hotellihinnad algavad 80 BND-st (46 eurost) ja taksosõit alates 10 BND-st, kuid toidud on siin väga odavad ja maitsvad: prae hinnad alates 3 BND-st (1,7 eurot). Elatustase on kõrge ja inimesed elavad head elu, kohtasime siin päris palju filipiinlasi, kes on siia tööle tulnud. Ka meie hotelli administraator oli filipiinlasest poiss ja tema kuupalk on 1500 B$ (850 eurot), elukoht on hotelli poolt tasuta, seega töötingimused head ja polegi imestada, miks igal pool kohtab filipiinlasi.

Naftariigis on loomulikult odav ka kütusehind. Liiter maksab vaid 1 BND (0,6 eurot) ja see on ka üks oluline põhjus, miks siin kõigil inimestel on autod ja tänavatel jala käivaid inimesi kõnnib vastu harva. Samuti on siin äärmiselt raske leida ülekäigurada, sest jalakäijatele polegi väga mõeldud.

Bruneis võib alkoholi unustada, sest siin seda ei müüda ja see on keelatud. Kui aga siiski ei suuda kuidagi seda üle elada, siis on võimalik riiki sisenedes deklareerida 12 pudelit õlut või pudel kanget alkoholi inimese kohta.

Tänavad on Bruneis väga puhtad ja kõikjal võib märgata silte, kus tuuakse välja trahvid inimestele, kes reostavad. Prügi mahaviskamise eest ootab trahv alates 1000 B$ ja teistkordne trahv võib olla juba 3000 B$ (1700 eurot). Tundub, et neid seadusi siin austatakse väga, sest tänavad tõepoolest läigivad puhtusest.

Linnas on päris palju kaubanduskeskusi ja need on kohalike seas väga populaarsed hängimiskohad. Enamus poode müüvad odavat Hiina kaupa väga kallite hindadega ja siin ei kohta meile tuttavaid kaubamärke.

Bruneis saab arveldada ka Singapuri dollorites ja tihtipeale antaksegi raha tagasi nii Brunei kui Singapuri kupüürides, sest kurss on sama.