Laura ja Marguse videoblogi: Chengdu populaarsed pandad purustavad nunnumeetri
Szhenzhenist on kõige mugavam ja kiirem viis Chengdusse saada muidugi lennates ja seda võimalust me ka kasutasime. Lennujaamast sai kohale jõudes kohe takso võetud, sest maandusime Chengdusse hilisõhtul. Kindluse mõttes oli hotell ette broneeritud Internetist. Näitasime siis taksojuhile oma hotelli vautšerit, kus oli kenasti Hiina keeles peale kirjutatud hotelli jõudmise juhised, aga ikkagi olime umbes pool tundi hiljem koos taksojuhiga teadmatuses. Peale taksoga ringi tiirutamist ja inimeste käest üleküsimist leidsime lõpuks oma hotelli üles, aga arve tuli muidugi tänu sellele seiklusele natuke kopsakam kui muidu. Üldiselt on siin ikkagi taksosõit odav, keskmine taksoarve jääb paari euro kanti. Et edaspidi sellist olukorda vältida, pildistasime tänavasildid üles, neid näidates teadis iga taksojuht, kuhu vaja viia.
14 miljonit elanikku ja 83 pandat
Chengdu on suurlinn, kus elab üle 14 miljoni inimese. Otsustasime siia tulla selle kuulsate pandade pärast. Chengdu Researh Base of Giant Pandas ehk maailma kuulsaim pandade uurimiskeskus on võitnud palju auhindu. Keskus on avatud juba 1987. aastast, alustades tegevust kuue hiidpandaga. Nüüdseks on neid kokku juba 83. Hiidpandade põhitoiduks on bambus, mida süüakse kuni 14 kg päevas. Keskmised hiidpandad kaaluvad kuni 160 kg.
Panda on väga haruldane loom ka sellepärast, et sündides on ta 1000 korda väiksem kui ta ema.
Keskuses saab peale hiidpandade ja nende beebide näha ka ka punaseid pandasid, kes meenutavad natuke kasse ja kaaluvad kuni 6 kg.
Keskuse tohutu populaarsuse tõttu on kõige mõistlikum seda külastada hommikul 9-10:30 paiku, siis on ka loomade esimene söötmisaeg ja sel hetkel on nad kõige aktiivsemad. Peale sööki sätivad nad aga end laisalt magama ja ärkavad alles lõuna paiku. Siis algab teine söögikord.
Meie läksime pandasid vaatama varahommikul ja nägime väga palju aktiivseid loomi. Samal ajal on aga turiste näha tunduvalt vähem kui keskpäeval. Lõuna paiku pidi pandade keskus olema väga tihedalt turiste täis, eriti Hiina kevadpühade ajal.
Pandad on tõeliselt armsad ja ka kõige emotsioonitum inimene oleks seal murdunud, sest pandad ja nende pojad viivad nunnumeetri ikka korralikult maksimumi peale.
Punastele Pandadele oli ehitatud selline ala, kus nad said ka inimestega koos ringi jalutada ja olid väga julged. Kiiremini reageerides sai ka pilti koos nendega teha.
Pargi sissepääs maksab 58 RMB ehk ligi 7 eurot. Ala on päris suur ja kokku tuleb vähemalt kolm tundi kõndimist, et kõik kohad läbi käia. Aga samuti on seal palju kohvikuid ja kinosid, kust saab huvitavat infot pandade kohta. Meie igatahes soovitame seda kohta soojalt.
Chengdus külastasime veel populaarset turistilõksu Kuanzhaixiangzi Alleyt, kus olid kenad vanaaegsed kallid teemajad, restoranid ja poed. Koht oli pühadele kohaselt paksult täis kohalikke turiste ja kõndida sel alal oli põhimõtteliselt võimatu: terve see käik oli meie jaoks üks suur läbitrügimine!
Järjekorrad ja küünarnukitunne
Hiinlastele tundub meeldivat seista järjekordades, kust ei puudu ka asjade rabamine ja trügimine. Samuti meeldib paljudele maha sülitada: tõmbad ikka korraliku klimbi valjult kurgust üles ja siis lajatad selle maha. Seda tehakse igal pool - näiteks tänavatel, restoranides, kaubanduskeskustes, lennujaamades, rongis, bussis jne. Tundub, et see komme on tekkinud ahelsuitsetamisest, sest ka seda tehakse siin massiliselt ja igal pool igal ajal. Suitsetatakse restoranis, WC-s, bussis ja mujal, suitsetamine ja sülitamine käivad käsikäes.
Siin on aga video ühest huvitavast teenusest, mida meie teenindussfäärist ei leia: kõrvapuhastamisest.
Kuna meile maitseb vürtsikas toit, siis on siinne Sichuani piirkonna toiduelamus olnud siiamaani väga nauditav, sest kohalik köök ongi tuntud oma vürtsikate pipraste roogade poolest. Toit ei ole lihtsalt terav, vaid siin köögis segatakse kokku mitu maitset: kibe, magus, terav ja hapu.
Meie absoluutne lemmik on vürtsikas värske kurgi salat ja piprased sealiharoad. Toidud on odavad ja lookas laud kahele maksab tavaliselt 8 eurot. Riis toidu kõrvale on põhimõtteliselt tasuta (1 RMB ehk 0,12 eurot). Tee on Hiinas kõige populaarsem jook, sellepärast on ka igas restoranis tee tasuta ja igas hotellitoas alati olemas teevalik ja teekann. Kuna meie kohvi ei joo, siis sobib see meile väga hästi.
Kindlasti soovitaks magustoiduks proovida ka kohalikku kukekommi, mis maitseb ülimalt hästi.
Neid valimastatakse nagu meistriteoseid: keerutad õnneratta peal kuju (kukk, draakon jne) ja siis saad imetleda, kuidas seda valmistatakse (0,60 eurot). See on siin populaarne maiustus ja kommivalmistajaid võib kohata igal pool rahvarohketes kohtades.
Järgmine peatus - Chongquing
Chengdus veetsime me kokku kolm väga mõnusat päeva ja järgmisse sihtkohta jõudmiseks valisime seekord kiirrongi, mille pilet maksis 100 RMB ehk 12€. Sõit Chongquingisse kestis vaid 2 tundi. Pileti ostmine sinna just kõige lihtsam ei olnud, sest tänavatel teiste poodide ja äride kõrvalt piletikassa ingliskeelset silti leida on üsna võimatu. Kõik on loomulikult Hiina keeles, aga meid aitas üks abivalmis hotellitöötaja, kes tuli meiega lausa kaasa ja aitas ostu teha. Suhtlesime ka temaga läbi ta telefoni äpp'i, mis võimaldas tal hiinakeelseid lauseid inglisekeelseks kõneks tõlkida. Kõige naljakam oli see, et piletikassa asus tegelikult meie hotelli kõrval. Loomulikult kohalikud oskavad sealt osta, aga turisti jaoks pole ühtegi arusaadavat kirja või vihjet.
Vaata galeriid Laura ja Marguse kolmest päevast Chengdus:
