Busuanga saar jaguneb üldiselt kaheks: Busuanga pool ja Coroni pool, mille alla kuulub ka Busuanga külje alla jääv väike Coroni saar, kus elu praktiliselt puudub, aga kuhu suunduvad enamus paadituure ning kus asuvadki parimad sihtkohad (järved,laguunid ja rannad).

Meie jõudmine Coroni (Busuangale) ei läinud plaanipäraselt. Viperused algasid juba Kalibo lennujaamas, kus lend Manilasse hilines 3 tundi, mille tõttu jäime oma jätkulennust Coronile maha ja pidime öö veetma pealinnas.

Järgmisel päeval selgus,et Manila lennujaamas on igapäevaselt probleeme lennuliikluse opereerimisega ja seetõttu kõik siselennud hilinevad pidevalt. See ongi põhjus, miks on Manila lennujaam valitud paljude turismisaitide poolt maailma halvimaks.

Teisel katsel Coronile lennata hakkasid viperused jälle pihta, kui olime juba lennukiga stardirajale pääsemise järjekorras. Siis aga teatas piloot, et kui meid 15 minuti jooksul lennurajale ei lubata, jääb seegi kord Coronile minemata, sest Coroni lennujaamas pimedas maanduda pole võimalik. Viimasel minutil õnnestus meil siiski õhku tõusta ja õnnelikult ka 50 minuti pärast maanduda.

Sõit Busuangale osutus pimedas muidugi võimatuks ja seega pidime esimese öö veetma ühes teeäärses hotellis Coroni linnas.

Järgmisel hommikul oli meie äratuskellaks kolmerattaliste mootorrataste põrin, mis kohe peale päikesetõusu pihta hakkas. Lahtipakkimata kohvrid juba ootasid toanurgas. Kuna juba Eestis sai Internetis eeltöö ära tehtud, oli meil valitud järgmiseks öömajaks D'Pearl Bayl asuv Al Faro kuurort, mis asub mäetipus. Hotelli juurde sai vaid paadiga. Kui 1,5-tunnine sõit Coroni linnast oli bussiga tehtud, ootas meid ees juba hotelli paat ja toimetas ilusti kalda äärde kohale.

Valik osutus õigeks, sest tegemist oli tõeliselt kena kuurortiga ilusate vaadetega nii toast, basseinist kui ka restoranist. Saabudes oli tunne, nagu oleks mesinädalaid veetma tulnud - tõeline paradiis!

Al Faro hotelli imelised vaated.

Al Faro on tegutsenud kaks aastat ja on väga privaatne: ühtegi teist puhkekeskust selle mäe nõlval ei olegi. Pakutakse kaheksat majakest ja ühe majakese hind kahele on 60 eurot koos hommikusöögiga. Toidud on odavad ja restoranikvaliteediga (prae hind näiteks oli alates 3,5 eurost). Ettevaatust aga puuviljade tuppatoomisega, sest niipea kui pimedaks läheb, lipsab nahkhiir neid tuppa maiustama (meid külastas ta korduvalt).

Hotellist saab võtta paadireise kõrvalasuvatele pisikestele saartele, nagu näiteks Passile, Calumbuyanile või Black Islandile.

Meie külastasime Passi, mis on imepisikene saar, kuid hea snorgeldamise ja ilusa valge liivarannaga puhkekoht. Veealune elu on seal väga aktiivne ja ilus. Näiteks õnnestus meil filmida seal vee all astelraid ja pildistada palju muid huvitavaid kalu.

Külastasime ka Conceptioni küla ja veetsime seal ühe öö. Majutuse eest kahele küsiti 28 eurot, aga tuba ei ole oma hinda väärt. Külas suurt midagi teha pole, vaadata võib kohalikku kooli ja juga ning ongi kõik. Õnneks saab sealt võtta paadireise ja sukeldumisretki lähedal asuvatele saartele ning vaadata Teise Maailmasõja ajal põhja läinud Jaapani laevavrakke.

Samuti on võimalik rentida Tattoo Mike´i käest (taanlane, kes seal elanud juba 7 aastat) mootorratta hinnaga alates 700 peesost (11 eurot). Kuid teeolud on kehvad ja asfaltteid kohtab väga harva, üldiselt alles Coroni linna poole sõites.

Conceptioni külast kahe tunni kaugusel asub Calauiti saar, kus saab käia loomasafaril ja toita oma käest kaelkirjakuid ja sebrasid.

Sõitsime Conceptioni külast kohaliku bussiga tagasi Coroni linna, kahetunnise sõidu pilet maksis 50 peesot ehk 0,8 eurot. Nagu ikka kohalikus transpordis tavaks, on bussid ülerahvastatud ja peatuvad pidevalt igal kurvil. Kes sisse enam ei mahu, ronib katusele. :)

Teine variant linna sõita on rentida mikrobuss, mille hind on ulmeline: 2800 pesot (47 eurot) ja heal juhul jõuab kohale pool tundi varem.

Võtsime Coroni linnast kaks paadituuri (A ja B), et näha Coroni saarte kõige ilusamaid randasid, järvesid ja laguune.

Taamal Kayangani järv - Laura ja Marguse sõnul nagu maapealne paradiis.

Esimesel ehk tuuril A külastasime Kayangani järve, Twin Peak Reefi, Coral Gardenit, Rohelist laguuni ja Atwayani randa. Loodus oli saarte ümber tohutult ilus ja kõige populaarsem järv Kayangan näeb välja nagu maapealne paradiis. Tekib selline tunne, nagu vaataks postkaarti, sest selle ilu on nii ebareaalne ja lummav.

Laura on suur snorgeldamise fänn ja suudab vees veeta tunde:

Coral Gardenis aga enam suurt midagi vaadata ei olnudki, sest taifuun oli lõhkunud korallid ja terve merepõhi oli vaid surnud koralle täis.

Tuuri B võtsime me aga privaatse ehk olime eraldi kahekesi paadis. Sai külastada Barracuda järve, Banoli randa, Kaksiklaguuni ja Skeleton Wrecki.

Barracuda - põnev maailm asub vee all.

Barracuda on teine kõige populaarsem külastuskoht Coroni saarel, seal käivad ka sukeldujad.

Kuna kohalike toit tuuridel on külm ja tavaliselt mitte kõige maitsvam, siis otsustasime teisel tuuril ise süüa teha ja ostsime hommikul varakult kõik vajaliku kaasa: kala, liha, riisi ja puuviljad. Margus koos paadimehe Juneiga valmistasid meile maitsva lõuna grilli peal.

Tuuri B kõrghetkeks oli kindlasti Skeleton Wrek ehk Jaapani laev, mis läks põhja Teise Maailmasõja ajal 1944. aastal. Laevanina on võimalik näha ka snorgeldades ja see on päris muljetavaldav. Vraki ümber sagib palju kalu ja hiljutise taifuuni tekitatud kahjustused korallidele pole sealkandis enam nii suured.

Soovitame kindlasti võtta just privaat-tuuri, sest nii näeb rohkem, saab suhelda toredate kohalikega ja ei pea ootama kümne Hiina turisti järgi. :)

Privaatpaat maksab 1500 peesot ja mahutab kuni neli inimest, toidu peab ise kaasa võtma (uskuge mind, see on ainult plussiks) ja iga saare/laguuni külastuse eest peab eraldi maksma 100 peesot (ehk ligi 4 korda 100 kogu reisi peale).

Kui soovid võtta tuuri koos grupiga, siis hind ühe inimese kohta on 750 peesot ja selle hinna sees on ka lõuna pluss kõikide kohtade külastusmaksud.

Kõige kummalisem on saarte-laguunide külastusmaks: rahulikult vees snorgeldades ujub sulle korraga väike paat kõrvale ja palub maksu ära tasuda, kuid tavaliselt ju rahakotti vees kaasas ei ole...

Coron on väga populaarne sukeldumise sihtkoht ja kõige rohkem toovad siia sukeldujaid Teise Maailmasõja aegsed laevavrakid. Meile siin väga meeldis ja soovitame siia kindlasti tulla, uskumatud elamused on garanteeritud! Nii palju ilusat loodust ühest kohast leida pole mujal võimalik. Samuti on siin inimesed ülimalt lahked ja sõbralikud. Busuanga saar on olnud siiamaani meie reisi parim elamus ,sest siine tohutult ilus loodus võidaks iga inimese südame.