3. 3. Pisco – kurva ajalooga ameerika vesterneid meenutav kõrbelinnake

2007. aastal toimus Peruu ranniku lähedal üks tugevamaid maavärinaid, mille tagajärjel sai kõige rohkem kannatada just Pisco linn ja selle elanikud. Maavärinaga tekkinud kahju näeb Piscos siiamaani.
Saabun Pisco linnast paari kilomeetri kaugusel asuvasse bussijaama ning võtan takso, et hotellini jõuda. Takso aknast paistab umbes samasugune linnamaastik, nagu põnevusfilmis „Desperado” Salma Hayek’i ja Antonio Banderase’ga pearollis: tühjad kruusatänavad, mõlemal pool ühekorruselised, pooleli ehitusega barakid, karm kõrbetuul näkku puhumas. Põnevusfilmi tunne tugevneb, kui jõuame hotelli ukseni (või pigem hiiglasliku metallväravani) ning taksojuht sosistab mulle sügavalt silma vaadates: „Palun ole siin ettevaatlik. Kui läheb pimedaks, ära hotellist välja mine.”
Alguses tekib väike paanika, kuid uudishimu kaalub selle kiiresti üle ning lähengi kohe linna avastama. Õnneks ei saagi kahe Piscos veedetud päeva jooksul täpselt teada, mida taksojuht silmas pidas.
Küll aga saan teada, et elan tänaval, millest pärast maavärinat jäi alles ainult meie hotelli bassein. Ka paljud teised Pisco tänavad on põhimõtteliselt nullist uuesti üles ehitatud. Külalislahked linnaelanikud üritavad kurvad mälestused minevikku jätta ning räägivad parema meelega linna tulevikuplaanidest.

Pisco Diana Amos