17aastane tütarlaps kõnnib kodu poole. Ta kõrval peatub auto ja tütarlaps kutsutakse sisse, et aidata näiteks koduteed lühendada. Tütarlaps istubki autosse. Kui ise ei istu, siis tiritakse. Sõit läheb tütarlapse kodu asemel noormehe koju. Seal seotakse talle pähe rätik ja nii saab temast selle noormehe naine, täpsemalt omand. Põgenemine tagasi oma koju ei aita, sest vanemad ei võta teda enam vastu. Mehe juurest ära jooksmine on häbiasi.

Selline asi on tänaseni võimalik Kõr­gõzstanis. On emasid, kes selle vastu võitlevad, aga paradoksaalsel kombel võivad needsamad emad oma poega just ärgitada endale naist röövima.

Kõrgõzstani pealinn Biškek võtab meid vastu pimedusega. Lennukiaknast linnatulesid ei paista, ainult mõned kahvaturohelised ussikesed, mis maandudes teevalgustuseks osutuvad. Elektrit hoitakse kokku ja see puudutab ka kodusid, kus regulaarselt elektritarbimine pausi peale pannakse.

Kõrgõzstan on nõukogude ajast tuttav kui Kirgiisia NSV, mille pealinna nimeks oli bolševike väejuhi järgi Frunze. Täna kannab pealinn nime Biškek. Vabariigi ja pealinna nimed on tänaseks küll muudetud, aga endiselt on seal olemas nii Oktoobri rajoon kui ka 1. Mai rajoon. Asjade ja teemade “õige” nimetamine on Kõrgõzstanis väga oluline. Näiteks ei saa seal rääkida inimeste seksuaaltervisest, sest seks on tegevus ainult ja ainult laste saamiseks.

Kõrgõzstanis saab hakkama vene keelega, seda räägib 95% elanikest. Koolides õpetatakse ka kirgiisi keelt, aga vaid vähestes koolides toimub õpe täielikult kirgiisi keeles. Paljud noored jätavad ülima vaesuse tõttu kooliskäimise pooleli, et tööd otsida ja perele süüa osta. Samas on noorte seas vanuses 15–29 tööpuudus äärmiselt suur – ulatudes 47 protsendini. Miinimumelatustase Kõrgõz­stanis on sealse Rahvusliku Statistika Komitee poolt välja arvutatud 5011 somi (1 euro = 69 somi) kuus. Võrdluseks, keskmine pension on vaid 4432 somi. Eriti keeruline on elu maapiirkondades ja selle tõttu levib seal väga jõuliselt ekstreemne islami usk.

Kõrgõzstan

90% Kõrgõzstanist asub kõrgemal kui 1500 meetrit merepinnast. Mägede õhk on teadupärast väga tervislik ja siit ka üks eriti toimiv terviseretsept. Joo hobusepiima, mis on Kõrgõzstanis väga levinud, ja hinga mägede õhku ning kopsud ja hing saavad puhtaks. Hobusepiim tekitas meie seltskonnas muidugi omajagu furoori, sest kas keegi on näinud, kuidas hobust lüpstakse, kustkohast ja millal teda lüpstakse jne. Nalja oli palju, aga enamik meist maitses hobusepiima ikka ära. Võib öelda, et maitses nagu hapu ja mage piim. Hobusemaitset ei olnud igatahes tunda ja hingata oli pärast selle joomist täitsa hea. Nii võib öelda, et retsept töötab küll.

Päris arstiabi aga ei ole Kõrgõzstanis kättesaadav. Tasuta arstiabi saavad seal ainult need, kes elavad, õpivad ja töötavad samas linnas. Paljud lähevad aga teise linna tööle või õppima ja jäävad seeläbi haigekassa kindlustusest ilma. Ka tasuta arstiabi puhul tuleb enamalt jaolt rohud ise osta, samuti operatsioonile minnes haavaniit, sidemed ja muu vajalik. Kurioosum arstiabi puhul on muidugi see, et riigis levinud korruptsiooni tõttu saab endale ka arstipaberid osta. Ja nii on kirgiiside seas levinud väljendid arstide kohta: see on õige haridusega ja see mitte.

Info ja hariduse puudumise tõttu on Kõrgõzstanis levinud ka sellised ekstreemsused, kus abordi tegemise eesmärgil loputavad naised ennast Coca-Colaga ja naisele mõeldud rasestumisvastaseid tablette kasutavad hoopis mehed. Imestus on siis suur, kui naine ikkagi rasestub.

Info ja teadmiste puudus nii seksuaaltervise kui ka paljudes muudes valdkondades oli Eestiski probleem. Eestile said iseseisvuse alguses oma teadmiste ja kogemustega appi tulla vastavad organisatsioonid naaberriikidest Soomest, Rootsist ja Norrast. Selle ajaga on Eestis paremaks läinud nii seksuaaltervisealane teave ja abi kättesaadavus kui ka toimunud suur areng muudes valdkondades.

Vaatamata Kõrgõzstanis toimunud arengutele pakkumaks noortele seksuaal- ja reproduktiivtervisealaseid teenuseid, ei ole teenustele ligipääs piisav. Suureks probleemiks on HIVi kiire levik. Noorte terviseriske suurendab adekvaatse info ja tervisekasvatuse puudumine, samuti sotsiaalsed tabud.

Arvestades sarnast poliitilist minevikku ning sellega seoses sarnaseid taustmehhanisme, on Eestil võimalus oma kogemusi ja praktikat jagada nüüd Kõrgõz­staniga, et toetada nende arengut seksuaal- ja reproduktiivtervise ja õiguste alal.

Meie viimasel õhtul Biškekis saime tunda ehedat kirgiiside südamlikkust ja kirglikkust. Kõrgõzstani rahvuslikus keskuses, nagu meil Vabaõhumuuseum, sai proovida viis käiku rahvustoite, mille peategelaseks võib nimetada hobuseliha, mis esines vähemalt kolmes käigus. Kirglikkus väljendus ka kirgiiside kuumades sõprusavaldustes, mis tagasihoidlikud eestlased nii mõnigi kord kohmetuma pani. 13. aprillil saabub Eesti elu ja seksuaaltervisega tutvuma kõrgetasemeline kirgiiside vastudelegatsioon.

Kõrgõzstani olude ja seksuaaltervist puudutavate teemadega käis koostööprojekti raames, mille eesmärk on noorte reproduktiivtervisealaste nõustamisteenuste ja tervisekasvatuse alase pädevuse ja võimekuse parandamine Kõrgõzstanis, tutvumas Eesti Seksuaaltervise Liit. Projekti rahastab Eesti Välisministeerium.