Kas nuhtlus või nauding? Paarike reisib haagissuvilaga mööda Euroopat, kaasas 9 koera ja 5 kassi

Enam kui pool aastat kestvaks Euroopa-reisiks haagissuvilas on ameeriklannast vandersellil Nicole Straussil muljetavaldavalt pikk nimekiri, kuna riietele, hügieenitarvetele ja muule olmetavaarile lisaks peab ta pakkima kaasa asjad ka oma 14le lemmikloomale. Jah, te lugesite õigesti. Haagissuvilas reisib lisaks inimestele ka 9 koera ja 5 kassi, vahendab Metro.

32-aastasele Nicole’ile pakub seltsi tema 26-aastane nõbu Travis ning üheskoos on nad ennast ristinud Reisivaks Loomaaiaks (The Travelling Menagerie toim.). Eesmärgiks on läbida 20 riiki 8 kuuga. Distsipliiniga ei tohiks reisiseltskonnal probleeme tulla, kuna Pennsylvaniast pärit Nicole’il on sõjaväe taust, ta on olnud kaitseväe teenistuses ning on koolitatud koerte treener. Enamus tema lemmikutest on pärit eri varjupaigust või päästetud ohtlikest olukordadest. Lisaks kasvatab naine oma Inglismaa kodus ka hobuseid. Plaan koos nõoga reisima minna sündis pärast seda, kui Nicole’i abielu eelmise aasta jõulude paiku purunes.

Üheks ekstreemselt pika ja paljunõudva reisi põhjuseks on muuhulgas ka asjaolu, et nii Nicole’il kui Travisel puudub Suurbritannias elamiseks püsiv luba, mis tähendab, et nad võivad oma nö päris kodus veeta kõigest 180 päeva aastast ja USAsse tagasipöördumise vältimiseks peavad ülejäänud aasta liikvel olema. Nicole loodab enda sõnul siiski Inglismaale püsivalt pidama jääda. “Ma pean inglasi oma kaasmaalasteks ja Inglismaad oma koduks. Minu hobused on Inglismaal ja enne kui ajutine viisa läbi sai, olin endale 5 aasta jooksul seal elades täiusliku elu üles ehitanud,” sõnab ta. “Mu loomad on mu perekond ja ma pole nõus nendeta kuhugi minema. Perekonda luuakse eluks ajaks!” on Nicole veendunud.

Kõige kauem on Nicole’iga koos olnud kass nimega Lager, kelle naine võttis California loomade varjupaigast, kui ta sealses lennuväes teenis. USAs elamise ajast on pärit ka 7-aastane saksa lambakoer Syn, keda naine nimetab poolnaljaga nende karja juhiks. Seejärel saabus perre teraapiakoer Nefsi, kes aitas Nicole’il üle saada posttraumaatilisest häirest, mille all ta kannatas pärast seksuaalvägivalla kogemist. Californiast Georgiasse kolides lisandusid kaks kassi Mead ja Moscato. Seejärel kolis Nicole koos oma 5 lemmikuga Inglismaale ning võttis perre veel koerad nimega Moomkin ja Nibble, kes päästeti Hiina lihatööstusest.

Eelmisel aastal lisandusid kass Jäger ja Kamikaze ning koer Wasili. Lisaks on killavooris veel neli kutsikat Dobre, Sladoled, Balkan ja Zimata, kelle Nicole ja Travis päästsid Bulgaarias viibides. “Me võtame tihti teelt leitud loomi peale, ravime ja aitame neil varjupaikadesse jõuda. Paljud on kahjuks kriitilises seisus kas vigatuste, nälja või talumatute ilmastikutingimuste tõttu. Eelmisel aastal päästsime 10 koera, kellest 7le leidsime kodu Itaalias, Saksamaal, Šotimaal, Inglismaal ja USAs. Oleme päästnud lugematult kassipoegi ja isegi ühe siili,” loetleb Nicole.

Kuigi tundub võimatu elada nii paljude olevustega ühel kitsal pinnal, kinnitavad Nicole ja Travis kui ühest suust, et see on tegelikult väga lõbus. Ainus asi, millest ta enda sõnul puudust tunneb, on puhtus. “14 loomaga on karvu, liiva ja pori kõikjal, juhtub ka väikeseid pissi- ja kakaäpardusi. Kuna riigid, kus reisime, on üsna jahedas ja vihmases kliimas, ajab pori mind vahel lausa hulluks. Me tõesti puhastame kõike iga päev mitu korda. Ja kui eelmisel aastal tegime sellise vea, et soetasime karavani, millel oli kõikjal palju vaipkatet, siis nüüd on õnneks eluruum, kus ainsaks polsterdatud mööblitükiks on voodi. Me oleme haagise loomadele sobivaks muutnud ja avastanud, et on hämmastavalt palju asju, milleta saab vabalt elada. Näiteks dušš. Niivõrd palju lihtsam on käia pesemas mõnes tanklas selle asemel, et raisata väärtuslikku ruumi dušikabiini ja tualeti peale,” kirjeldab naine.

“Jumal tänatud, et kõik kassid ja koerad omavahel hästi läbi saavad. Me väldime traditsioonilisi telklaid ja parkimisplatse ning eelistame pigem metsikuid looduslikke paiku. Meile meeldib ka sõprade ning loomasõbralike kohalike elanike aedades olla, kellel pole meie sealviibimise vastu midagi. Me siseneme harva mõnda suurlinna ja väldime ka tavalisi turismiatraktsioone. Meie turism piirdub matkamise ja loodusvaadete nautimisega.”

Nicole’i sõnul on see tegelikult lausa unistuste elu, sest nii tema kui Travis on inimesed, kes armastavad üle kõige vabas õhus viibida. “Me eelistame iga kell loomade seltskonda inimeste omale ning meie ootused reisidele on tavapärasest kardinaalselt erinevad. Ma pean näiteks väga hoolikalt silmas seda reeglit, et loomad, eriti koerad, poleks pikki tunde puuris või autos luku taga. Me teeme väga palju peatusi ja jalutuskäike ning pause tukastamiseks. Me ei tea kunagi, millal me kuhugi jõuame, kuna meie plaanid muutuvad pidevalt ning laseme loomadel dikteerida oma soove ja tahtmisi.”

Et tekiks vähem segadust, käivad koerad pidevalt juuksuris ning Nicole ja Travis harjavad nende karvkatet iga päev ning vannitavad neid igal võimalusel. Kõigile loomadele tehakse regulaarset täi- ja kirbutõrjet ning kontrollitakse puuke ning ka kõhuparasiite. Lisaks vajavad loomad väga kvaliteetset toitu. “Võin kindlalt väita, et meie loomad söövad paremini kui meie ning on puhtamad kui meie,” naerab Nicole. Kuigi Schengeni ruumis saab ühest riigist teise liikuda ilma piirikontrollita, on siiski väga oluline reisimisel hoida korras kõik dokumendid — igal loomal on oma pass, kus on info igaühe vaktsineerimise ning tervisliku seisundi kohta.