Kaheksa reha, mille otsa seljakotirändurid astuvad

Viskad koti selga, avad koduukse ja astud maailma. Lihtne. Kohanud oma rännuteedel aga igasuguseid karvaseid ja siledaid reisiselle, siis kogusin kokku peamised vead, mida nemad (või ma ise) on teinud. Ära sina nende rehade otsa astu!

1) Vale seljakoti valik. Tihti ostetakse seljakott, mis on kas liiga suur või liiga kohmakas – tähendab seda, et rihmad hakkavad õlanukke hõõruma või ei toesta selga korralikult. Rändur veedab aga üsna palju aega, seljakott seljas, seega tasub sellesse investeerda! Enne reisi algust mõtlesin ka ise, et no pagan, kulutan selle papi parem kusagil eksootilisel maal ära. Nüüd aga ei jaksa ennast kvaliteetse koti soetamise eest ära tänada!

2) Odavaim pole alati odavaim. Kes ei teaks neid lennukompaniide nippe, et kui pilet on odav, siis lõpuks lisanduvad sinna juurde igasugused lisatasud pagasi, istekoha ja iga lisaks hingatud õhusõõmu eest - kokkuvõttes kulutad palju närvirakke ja maksad ikka rohkem. Või valid välja odavaima teenusepakkuja – olgu ta siis tuurikorraldaja, taksojuht või juuksur - kuid lõpuks keerab ta kõik nässu ja jällegi, maksad üle. Väärtusta ka oma aega ja vaimset tervist.

3) Liiga palju asju. Olen ka ise küll ja küll reisinud nii, et jõuan koju tagasi ning avastan, et pole nii mitutki riideeset kordagi selgagi pannud. Või isegi kotist välja võtnud. Vaata SIIT, mida kannan kaasas mina.

4) Valed jalanõud. Jalanõude valik on sama oluline, kui seljakoti valik – kui mitte olulisemgi! Vali midagi, mis on juba sisse kantud ning mugav, või taaskord – investeeri kvaliteetsetesse jalavarjudesse. Kõndimist tuleb tõenäoliselt kordades rohkem kui koha peal elades ning jalatsid kuluvad kiiresti.

5) Läbipõlemine. Tahad kõike kogeda, jooksed ühest kohast teise, kohtud sadade erinevate inimestega, vastad samadele küsimustele, käid ja koged - ja põled reisides läbi. Jah, see on võimalik! Ega siis muud, kui on vaja puhkust võtta! Peatu mõnes ilusas kohas pikemalt, pole vaja tunda survet iga monumendiga koos pilti teha, nad ei jookse kuhugi. Selle asemel vaata parem filmi, kokka midagi kodust, räägi pere ja sõpradega.

6) Liiga kindlad raamid ja plaanid. Homme kell kaheksa piiriületus uude riiki, kus on tarvis kolme päevaga näha viis erinevat linna ja teha mägimatk kose juurde, lisaks mahutada graafikusse kohaliku toidu proovimine, turg, kirikud, linnatuur ja siis tahaks veel pool päeva rahulikult võtta? Seljakotiga rändamise üks suurimaid võlusid on paindlik olemine – plaanid tekivad jooksvalt, spontaanselt, ja muutuvad samamoodi. Kohtud uute inimestega ja otsustate koos neljaks päevaks matkama minna? Piiriületus võib oodata!

7) Probleemide eest põgenemine. Kui palju olen näinud katkisi hingi, kes reisivad, sest elavad üle rasket lahkuminekut, jooksevad ära koduste probleemide eest, on depressiivsed. Reisimine võib küll mõtted mõneks ajaks mujale viia ja aidata asju värskema pilguga näha, kuid iseenda eest ära ei jookse. Parem on lahendada oma probleemid kohe, sest rändamisega lükkad seda vaid edasi, iseenesest need samal ajal ei haihtu.

8) Eesmärgita reisimine. Tunnen paari, kes reisis aastaid terves maailmas üsna sihitult ringi, kuni kõik tundus neile juba veidi mõttetu. Järjekordne kosk. Järjekordne kirik ja mägi. Järjekordne väike tööots. Ühel heal päeval otsustasid nad hakata teel olles koolitusi andma, blogi pidama ning tuure korraldama. Ja said oma reisimisrõõmu tagasi. Järjekordne kosk? Kui ilus!
Mõtle läbi, miks sa reisid, mida tahad selle aja jooksul õppida, endas arendada, maailmale pakkuda.

Hoia silma peal ka Madle blogil: http://wandersell.org/
Facebook: https://www.facebook.com/wandersell/
Instagram: @wanderselltravels