Juristitoolilt rändama ehk seiklus Austraalias 16: Kõrvalepõige Singapuri

 (1)
Juristitoolilt rändama ehk seiklus Austraalias 16: Kõrvalepõige Singapuri
Vaade SingapurileWikimedia commons

Tegime kõrvalepõike Aasiasse, kus esimeseks peatuseks on lõvilinn Singapur, kus Ida kohtub Läänega. Veetsime seal kolm põnevat ja meeldejäävat päeva.

Tegemist on väga futuristliku ja moodsa kõrghooneid täis pikitud linnaga. Või õigemini, linnriigiga. Singapur vabanes Briti kolonisatsioonist alles 20. sajandil, kuid tegi tohutu arenguhüppe. Isegi kraanivesi on siin turisti jaoks joodav, mis Kagu Aasias peaks üsna haruldane olema. Terve linn on täis uusima disainiga pilvelõhkujaid, kõikjal on tohutult puhas (sh metroos), linna peal leidus kaunistuseks lilleseadeid, purskkaevusid jne. Üheks riigikeeleks on malay ja mandarini keele kõrval inglise keel, nii et turist saab kõikjal kenasti hakkama. Tõsi, kohalike aktsendist on üsna keeruline aru saada.
Singapuris elab palju indialasi. Muidugi leidub ka moslemeid. Inimesed on väga sõbralikud. Metroos pakkusid meessoo esindajad mulle mitu korda istet ja inimesed naeratasid üksteisele. Tundsime end teretulnutena.

Seotud lood:

Singapuris on märgata Inglismaa pärandit. Seda kajastavad näiteks nende pistikud ja Inglismaa ning Austraaliaga sarnane liiklussuund.

Ostsime juba lennujaamast turistidele mõeldud mitmepäevase ühistranspordipassi. See osutus väga otstarbekaks investeeringuks, liiklesimegi peamiselt metrooga. Niisiis saime külastada erinevaid linnaosasid ning rohkem linna näha. Reisiarvustusi guugeldades lugesin küll, et olevat väga walkable city, (eesti k - „kõnnitav linn“) aga me kõndisime juba niigi vaatamisväärsuste juures jalad rakku. Ei tea, mis siis veel oleks, kui oleks igale poole jala läinud.

Jõudsime Singapuri reede varahommikul pärast nelja ja poole tunnist lendu. Seal on kell poolteist tundi Austraalia ajast taga ka, nii et võitsime aega. Rändasime kõigepealt metrooga hostelisse ning sõitsime seejärel paljukiidetud botaanikaaeda kaema. Oli küll ilus, tohutu lahmakas maa-ala disainitud temaatilistesse aedadesse.

Loe veel

Botaanikaaed avastatud ja jalad vantsimisest väsinud, sõitsime Little India (eesti k – väike India) linnaossa. Juba metroojaama kõrvalt algas tohutusuur turg ja hulgi toidulette. Võttis silme eest kirjuks lausa. Kõikjal oli hindusid, käis aktiivne melu. Tegime toidulettidele ca poole tunniga ringi peale ja jõudsime lõpuks otsusele. 7 dollari eest õhtusöök kahele, pole paha! Toit oli muidugi väga hea, Eestis peab sellise roa eest restoranis palju raha välja käima ja siis pole ka ilmselt nii autentne söömaaeg. Ostsin ka mingit jooki Grass Jelly Mix. Seda serveeriti kilekotist! Jah, India onuke pani kõrre kilekotti ja nii ma siis jõin sealt. Veidra maitsega jook oli, aga 70 sendi eest maitseelamus omaette.

Grete Stelmak

Kõhud täis, jalutasime niisama seal linnaosas ringi. Igal sammul olid kullapoed ja väiksed poekesed. Tänavad olid inimesi paksult täis. Peatänava ääres oli tempel, no selline kujukesi täis, nagu Indias ikka. Sees käis usurituaal. Üks mees tegeles seal veega, üks lõi trummi, sisenevad mehed kummardasid kuju poole ja tegid kätekõverduste sarnaseid liigutusi. Kõik sisenesid templisse paljajalu. Selline elu siis kohalikel, kõigepealt töölt tulles turul kõht täis ja siis templisse.
Little India linnaosas käimine oli omaette elamus. Lääneriikides käies on varasema kogemuse järgi igast Hiinalinnad jne lihtsalt paar tänavat paberlaternatega, kus veidi Aasia söögikohti. Singapuri India linnaosa külastus oli aga nagu pisike India reis. Rafineeritud kõrghoonete ja kauni pargi vahelt sigrimigri Indiasse põikamine on ikka kontrast küll ühe päeva kohta.

Läksime hostelisse ja magasime end korralikult välja, millele järgnes hommikusöök meie „kodutänavas“. Omast kogemusest tean rääkida, et Aasia (kitsamini vist Hiina) Egg Porridgel (eesti k- munapuder) pole munaga eriti mingit pistmist, tegemist on riisipudruga. Ristisin oma roa hoopis üllatuspudruks. Kuidas veel nimetada rooga, millest leiab kuivaks praetud sibulat, lihatarretise tükke, midagi lihapalli laadset ning iga ampsuga kaasneb mõni uus maitsenüanss?

Singapuri loomaaed on tituleeritud üheks maailma parimaks ja eks tuli seda loomatoredust nautima minna. Oli tõesti muljeterohke kogemus. Loomad olid eksponeeritud võimalikult avatult ja lähedal, nii et orangutang ronis otse pea kohal ja nahkhiir maandus meist poole meetri kaugusel. Seal oli küll loomi üle maailma, kuid muidugi Aasia loomade esindatus oli kõrge. Nägin mitmeid isendeid, kelle olemasolust teadlikki polnud. Lisaks oli palju pööratud tähelepanu liikide ohustatuse probleemile. Teadsin küll varem elevantide, ninasarvikute, krokodillide, puumade, haide jms ohustatuse probleemist, kuid Singapuri loomaaias olid välja toodud karmid numbrilised faktid. No kas on siis normaalne, et elevantide populatsioon on sajandiga langenud üle 50% ja seda vaid mõne isiku soovist saada endale üks sarv? Või et ninasarvikult raiutakse sarv maha ja jäetakse ta niimoodi piinlema? No ega siiski mitte! Inimeste ahnus on aga piiritu ja selle peale ju ometi ei mõelda, et iga liik on siin loodusahelas vajalik – ka mürgised maod ja kurjad krokodillid. Lõppude lõpuks maksame ju kõik seda planeedi hävitamise hinda, kas või läbi tulevaste põlvkondade. Maailm on raisus, ohkasin. Kaspar olevat seda kõike juba ammu nentinud.

Pärast loomaaeda ostsime metroopeatuse juures asuvalt turult näkse – kebabi, mingeid jaapanipäraseid palle ja praetud jäätist. Kõik oli muidugi väga maitsev ja seda kõike vaid paari dollari eest. Olime varem kuulnud, et Singapur on tohutult kallis. Odavate hindadega Aasia riikidest tulles ehk küll, aga meile kui Austraalia pinnal saabunutele küll mingit hinnašokki polnud. Vaatamisväärsused on jah läänelike hindadega, aga head toitu saab soodsalt. Tuleb lihtsalt kohalikke järgida. Kaubanduskeskuste kohvikutes on näiteks hinnad viiekordsed. Me ei tulnud aga Singapuri selleks, et piinlikult läikima löödud südalinna keskuses kallihinnalist burgerit või lihalõiku süüa. Tahaks ikka päriselu näha, kogu oma kontrastides ja hiilguses. Ma varem ei mõistnud seda omal käel reisimise võlu ja turismilõksude vältimist, aga nüüd küll.

Singapuri juures ongi see tore, et kogu modernsuse juures õhkub linndisainist sajanditevanust kultuuri.
Grete, reisiblogija

Õhtustasime Hiinalinnas, mis oli India rajooniga sarnane kogemus.Ku sööma hakkasime, tuli müügileti tagant Hiina tädi ja tõi demostratiivselt kahvli. Jätkasin söömist, aga see ei läinud mitte. Tädi hakkas elavate liigutuste ja oma keeles vadistamise saatel mu toitu segama. Oi, vabandust, seda rooga tuli enne einestama asumist segada.

Pärast õhtusööki külastasime Hiinalinna kaubanduskeskust, kus müüdi erinevat kulda-karda, Hiina raviürte jms. Nii põnev on võõramaistes poodides uidata, iseäranis toidupoes, see on suisa vaatamisväärsus omaette. Samuti on põnev külastada võõramaiseid turge.
Õhtul külastasime Singapur Flyer'it. Olevat teine maailma kõrgeim vaateratas. Nautisime vaadet täie raha eest. Sättisime mineku pimeda peale ja see oli väga hea otsus. Marina Bay Gardens kuulsad laternad mängisid värvilist tuledemängu, mis täiustas kaunist tuledes linnasiluetti veelgi. Kas selline ongi meie tulevik? Kaunis oli küll.

Järgmisel päeval käisime veel Marina Bay Gardens'it lähedamalt piilumas. Taaskord ootasid meid ees kaunid purskkaevud, aasiapärased veidi müstilised kujud ja imelised lilleseaded. Singapuri juures ongi see tore, et kogu modernsuse juures õhkub linndisainist sajanditevanust kultuuri. Seda just kujude näol. Eriti on esindatud lõvid. Kõrghooned võivad olla küllaltki omanäolised, näiteks ühel „kolmesambalisel“ hoonel oli katusel palmiaed.

Jalutasime veel kuulsa lõvi Merlioni juurest läbi ja poseerisime turisti kombel seal ees. Oleks veel ehk muuseumigi põiganud, aga jalad olid omadega täitsa läbi. Sõitsime veel Harbour Front'i ja veetsime seal veidi aega. Päike lõõskas, aga vihma sadas. Vikerkaart siiski ei tulnud. Veider ilm oli, aga meid see vihmake ei heidutanud. On niikuinii palav ja kuivamine toimub ruttu. Muide, siin on ilmateatega üldse veidrad lood. Juba mitu nädalat jälgisin vahelduva eduga ilmateadet ja iga päev näitas äikest. Muretsesime veidi ilma pärast, aga tegelikult polnud selleks põhjust. Asukoha iseärasuse tõttu ongi kogu aeg vihmavõimalus õhus.

Lennujaamas oli väike draama ka – hiljutise muudatuse järgi ei lubata enne Malaisia lennule, kui olemas on ka tagasisõidupilet. Guugeldades see muidugi välja ei tulnud. Õnneks oli meil reisiplaan üldjoontes selge, nii et ostsime tagasisõidupileti kiiruga ära. Jõudsime napilt chek-in'i ära teha, et lennukile jõuda.

Pärast Singapuri asusimegi Malaisias reisima. Kirjutan sealsetest elamustest juba järgmine kord. Vihjeks – sigrimigri melu, pilla-palla liiklus, papagoid, ahvid, uued maitseelamused, palav ilm, islami kultuur... miski pole Eesti moodi!

41FP110217B442 Foto: AFP, AFP/Scanpix