Jamaica - andke mulle päikest ja muusikat


Jamaica - andke mulle päikest ja muusikat
Foto: Anu Hammer

Imeilusad rannad, tujutõstvad dancehallirütmid ja
kohalike oskus elu maksimaalselt nautida – Jamaica on
tšillimise sünnipaik, kinnitab Anu Lill.

Esmakordselt Kariibi mere kruiisil Jamaicale sattudes kogesin järgmist: 5000 inimesega laevast lasti Ocho Riose sadamalinnas maha peamiselt ameeriklastest koosnev turistiparv, keda ründasid seal müün-käsitööd-ja-marihuaanat tegelased. Mõni ime siis, et kohalikust fiilingust ei saanud selle ühe põgusa päeva jooksul aimugi ning olin veendunud, et sinna ma küll tagasi ei lähe.

Saareriigi unikaalsusest hakkasin aru saama alles siis, kui oli võimalus omal käel turistirohketest piirkondadest hoidudes ringi reisida, kohalike bussidega seigelda ning jamaikalastega tuttavaks saada, supisoojas meres ujuda, Red Stripe’i õlut rüübata ja reggae rütmis aeglaselt päevi mööda saata.

Lisaks looduslikele võludele ja kliimale (keskmine temperatuur aasta ringi 26–32 kraadi) muudab Jamaica tohutust Ameerika ja Briti turistide invasioonist hoolimata sõltuvust tekitavaks puhkusepaigaks omapärane attitude, mis eristab teda kõigist teistest Kariibi piirkonna riikidest – kohalikud on üliuhked oma ajaloo, sportlaste ja muusika üle. Juba 50 aastat Briti valitsuse alt vaba Jamaica ei ole suutnud vältida arenguühiskonna miinuspooli, ühiskonnakihtide karjuvat ebavõrdsust ning suurt kuritegevust, eriti pealinnas Kingstonis.

Seotud lood:

Sümbioos sellisest ajaloolis-kultuurilisest taustast on muutnud inimesed julgeks, teravaks ja südikaks, samal ajal on nad siirad ja külaliste vastu sõbralikud. Jamaikalased ei aja jama, vaid oma asja – otsekohesuse tõttu tunduvad nad turistidele teinekord isegi jämedad ja ebaviisakad, eriti kuurordipiirkondades, kus “Hello, my lady, where are you from” stiilis hõiked kostavad kogu päeva. See pole aga põhjus sinna minemata jätta. Just tänu kohalike eneseteadlikkusele ei teki sul seal tunnet, nagu oleksid maksnud palju raha, et vaeseid vaatama minna. Kui soovid puhkusereisi miksituna kohalike elamustega, siis just seda sa sealt saad. Selleks pead aga ette võtma väikese seiklemise mööda saart.

Suurem osa turismibisnisest on koondunud kolme piirkonda – Montego Baysse, Negrili ja Ocho Riosesse. Montego Bay on pulbitsev linnake, mille 11 km pikkusel paradiisirannaribal asuvad üksteise kõrval restoranid, baarid, hotellid. Montego Bays toimub ka suurim vabaõhufestival Reggae Sumfest, mis on omaette elamus kõigile, kes armastavad muusikat ja pöörast pidutsemist. Montego Baysse tasuks minna just selle festari ajaks ja hiljem sealt edasi sõita, kui ei soovi veeta oma puhkust ainult, varbad basseinis, kokteiliklaas käes.

Kruiisisadama Ocho Riose rannad ei ole võrreldavad Negrili ega Montego Bay omadega, Dunni kosk on ehk üks väheseid pärle, mis pakub võimalust troopilises metsas kose otsas turnida.

Kuurordipiirkondadest väljaspool pead olema ise loova mõtlemisega, et endale tegevust leida. Saare idaosas, keskmisest rohelisemas ja viljakama loodusega Port Antonios asuvad ideaalsed paradiisirannad – Winnifred Beach, Frenchman’s Cove, San San Beach, Long Bay ja Boston Beach, millest viimased meeldivad ka surfaritele. Kuigi maailma suurimate surfipiirkondadega võrreldes on Jamaica lahesopid tagasihoidlikud, on need algajatele ideaalseks kohaks, kus õppida. Instruktorid leiad samuti rannal hängimas, hinda tasub alati kaubelda. Algajate tund maksab umbes 30 dollarit.

Kui soovid eraldatust

Saare lõunaosas asub üks maagilisemaid paiku maailmas – Treasure Beach. Ainulaadne piirkond, kus saad tunda tõelist kogukonna fiilingut – külalised võetakse vastu nagu omad ning mis peamine – tunned end ohutult, sest turvalisus mida teha mitu nädalat imetillukeses kalurikülas, kus on vaid üks peenem hotell, hulk lihtsaid külalistemaju, paar diner’i tüüpi söögikohta ja kaks ööklubi, mis näevad välja nagu kuurid, siis suhtu oma eelarvamusesse ettevaatlikkusega. Lihtsasti võib tekkida tunne, et tahadki sinna elama jääda. Treasure Beachil asub näiteks rustikaalne rannabaar Eggy’s Beach Bar, milles istudes võid kondenspiimaga hommikukohvi juues ookeanis jalgu kõlgutada ja tunda, et tegelikult ei eksisteeri maailmas ühtki probleemi.

Paljud kanadalased, britid ja ameeriklased ongi selle paiga rahuliku võlu avastanud ning veedavad seal oma talvepuhkused või põgenevad sinna lausa kuudeks. Baariomanik ise on keskealine rastamees, kel ilmselt kõige sõbralikum naeratus, parim kala valmistamise oskus ja suurim välismaalastest fänniklubi peale Usain Bolti.

Pooletunnise paadisõidu kaugusel Treasure Beachi rannast asub Pelican Bar, lihtne hütt-baar, mille muudab eriliseks selle asupaik keset vett. Black Riveril on võimalik käia paadisõidul alligaatoreid piilumas.

Mõlemasse paika minemiseks sõlmi diil kohalike kaluritega, kes meeleldi sinuga kauplevad. Lähedal asuvad linnad Mandeville ja Christiana pakuvad vaatlemiseks pulbitsevat väikelinnaelu.

Bob Marley elas siin

Pealinn ja riigi suurim linn Kingston on kurikuulus ja legendaarne – seal lokkab gängidevaheline kuritegevus, samas on Trench Towni slummide meeleolu kasvatanud üles Bob Marley ja panustanud tema maailmakuulsasse muusikapärandisse.

Kindlasti tasub minna vaatama Marley majamuuseumi, kus giidid jutustavad värvikalt, millistest puuviljadest Bob smuutit armastas teha (ta oli vegan, nagu tõelistele rastadele kohane) ja millises voodis eostati üks Marley poegadest.

Tegelikkuses tasuks Kingstonit külastada, jälgimaks kohalike linnaelu – sinna on koondunud kogu ärieliit ning muusika-, teatri- ja kunstiilm. Võiks ka sõita Port Royali, endisesse piraadilinnakesse, mis asub Kingstonist pooletunnise sõidu kaugusel.

Seal naudi mereäärseid söögikohti, mis ei hiilga glamuuriga, kuid pakuvad imemaitsvat kala, ning edasi rendi paat ja sõida Lime Caysse – asustamata saarekesele helevalge liiva ja türkiissinise merega, kus armastavad nädalavahetusel käia aega veetmas ka kohalikud.

Jõukad sõidavad sinna oma jahtidega ning panevad kaldavetes paadis tõelist pidu, kust ei puudu kuumad rütmid, bikiinides tantsivad naised ja rumm.

Parim kohv maailmas

Kui tahad eraldatust ja õhku ahmima panevaid loodusvaateid, sõida Blue Mountaini piirkonda. Mägedes, kus lokkab rohelus, kasvatatakse maailma üht kvaliteetseimat kohvi, mis on ühtlasi ka üks maailma kalleimaid, kuna ilmastikutingimused ei võimalda suuri koguseid kasvatada. Seega on toodang imehea, ent napp.

Kindlasti tasub mõnd kohviistandust ka ise külastada. Näiteks maaliliste vaadetega mäejalamil asuva Old Tavern Coffee Estate’i nimelise kohviistanduse omanik on väljapeetud jamaikalanna, kelle heaks töötab vaid 30 inimese ringis. Tillukese istanduse toodangut peetakse kohviteadlike maailmas ülieksklusiivseks brändiks.

Söök’n’jook

Foto: Anu Hammer

Puhkusereisil olles ei saa sellest teemast üle ega ümber. Jamaical ei ole pastat ega risotot, mis ta köögi poolest kuulsaks oleks teinud, kuid seal on nii mõndagi maitsvat, mida jääd hiljem taga igatsema. Näiteks ackee’d (akiploomi) ja soolakala lihtsalt peab proovima. Kohalikku puuvilja kõigepealt keedetakse ning seejärel praetakse koos soolakalaga. Rikkalik hommikusöök meenutab tekstuurilt munarooga ning annab pauerit kogu päevaks. Teine armastatud vili on leivapuuvili. Jookidest on parim kohalik Appletoni rumm – maitseb ka neile, kes muidu ehk rummi ei joo, ning Ting – värskendav greibilimonaad. Red Stripe oma retropudelites on Bob Marley näokujutise ja lipumotiivi kõrval saare kolmas tuntuim märk ning imeliselt jahutav ja mahe õlu. Eestlase jaoks on kummaline, et kohalikud ei armasta väga köögivilju ega salatit, kuigi viljakas pinnas võimaldab neid kasvatada. Peamine toit on kala, kana, kitseliha ja riis ubadega. Viimane on ootamatult maitsev ning reisi lõpuks ei taha ka sina ilmselt salatist eriti midagi kuulda. Ahjaa, ja peamine lemmik – metsik banaan nii praetud kui keedetud kujul. Kõlab imelikult, aga maitseb taevalikult. Nagu ka kõik muu sel paradiisisaarel.

Foto: Anu Hammer

Külasta!

Geejam Studios
Kas teadsid, et butiikhotellis-stuudios on lindistanud oma loomingut Amy Winehouse, Snoop Dogg, Alicia Keys, Rihanna, Gary Barlow, Drake jt staarid? Kui planeerid luksuslikku ööbimist (500–600 dollarit öö), broneeri, sest Geejam on TripAdvisoris Jamaica ööbimiskohtade seas hitt number 1. Baar imehea toidu ja eksklusiivse vaatega on aga avatud kõigile, nii et kui viibid Port Antonio kandis, tasub minna kuulsustejahile
www.geejamstudios.com

Ööbi siin:

Reggae Hostel
Lihtne ja turvaline hostel Kingstoni uusimas linnajaos, kuhu satuvad huvitavad ja seiklusaltid turistid. See on soodne ja puhas ning töötajad superabivalmid, jagades infot, kuhu kindlasti minna tasuks.
www.reggaehostel.com
Jamaica

Goblin Hill
Kakskümmend köögi, elutoa, magamistoa, vannitoa ning merele vaatava verandaga villat asuvad eraldatud alal, kus on ka oma bassein ja tenniseväljakud. Sul on võimalik kasutada majapidajanna teenust, kes lisaks koristamisele toob poest süüa ning valmistab selle sinule sobival ajal.
www.goblinhillvillas.com

Rafjam Bed & Breakfast
Väga õdus ja kodune külalistemaja pakub lisaks majutusele ja heale toidule päevamatka rastade külasse, kus selle usundi esindajad elavad tõeliselt arhailist elu – nad ei tarbi elektrit ning valmistavad oma toidu isekasvatatud toorainest. Külast tassivad nad mäe otsa vaid vett. Külaliste vastu on nad sõbralikud ning lubavad vaadata ka laupäeviti toimuvat usutseremooniat. Meelelahutuseks togivad rastad jalgpalli nagu Bob Marley omal ajal.
www.rafjam.net