Üllatus tabas juba aasta parimaks lennufirmaks valitud Turkishi Riia-Istanbuli suunal, kus lennukisse sisenedes tabas silm hallpunases interjööris personaalseid ekraane korraliku meelelahutuskavaga. Ja seda vaid kolmetunnisel lennul – kõik ei paku ekraani ka üle ookeani lennates. Ega see nüüd teab mis suur ime ei ole, aga lennureisijale on väärtuslik kõik, mis aitab kõrgel õhus mõnusalt aega veeta. Teise üllatuse valmistas kvaliteetne toit ja ka näiteks pearoa menüüst valimise võimalus. Sedagi olen kohanud siiani vaid pikkadel lendudel ja tihtipeale sealgi mitte.

Maapealne tasuta tegevus

Märgata tasub ka maapealset tegevust, mida Turkish Airlines pakub oma klientidele tasuta. Just, tasuta. Istanbuli transiitklientidel on näiteks võimalus minna pikema vahepeatuse puhul korralikule ühepäevasele ekskursioonile, mille juurde kuulub veel kaks toidukorda. Ärme siinkohal kingitud hobuse suhu vaata – saab söönuks küll, ja veel suhteliselt türgipäraselt.

Soovitan seda võimalust kõigile, kes satuvad sõitma Turkish Airlinesiga pikamaalende, sest näinud vaimustavat Istanbuli ka vaid ühel päeval, leiate kindlasti põhjuse see pikemalt oma järgmistesse reisikavadesse lisada. Öiselt Bangkoki lennult saabununa tuli end küll üheksatunniseks linnaekskursiooniks kõvasti motiveerida, nii et pigem tasuks seda võimalust kasutada reisi alguses või koos ööbimisega.

Järjekordi pole

Kõige vahvam ja ehk ka kasulikum oli, et kõikidesse peamistesse vaatamisväärsustesse pääses sisse tasuta ja mis veel tähtsam – meeletus järjekorras seismata. Meid oli õnnistatud ka uskumatult kena ilmaga, kus päike polnud tappev ning taevas tiirelnud mõnusad vahupilved lisasid romantilisi nüansse fotodele ja meeleolule. Buss startis otse lennujaama eest ning meie grupp oli päris rahvusvaheline – nii Lõuna-Aafrika Vabariigist Prantsusmaale teel olijaid kui ka turiste Jaapanist USA-ni.

Ekskursioon viib kõigi peamiste vaatamisväärsuste juurde, mis asuvad õnneks suhteliselt lähestikku, ja jõudnud Istanbuli ajaloolisse linnaossa, käidki vaid suu lahti ja ammutad kogu seda ilu ja ajalugu endasse.

Kunagi basiilika, siis mošee ja nüüd muuseumina tegutsev Hagia Sophia on üks külastatumaid muuseume maailmas ja ma saan ka aru, miks – Bütsantsi arhitektuuri kuulsaimas, mosaiikidega kaetud mälestusmärgis kohtuvad lääne ja ida kultuur.

Rätikute ja kangastega varustatakse uksel

Erinevalt Hagia Sophiast võivad naisterahvad lähedal asuvasse Sinisesse mošeesse siseneda vaid kaetud pea, õlgade ja jalgadega. Õnneks varustatakse külastajaid vajalike rätikute ja kangastega ka uksel. Me ei sattunud sinna palveajal, kuid sellegipoolest pakkus Sinine mošee palju vaatamisväärset – seinad ja laed on ohtralt kaunistatud plaatide ja maalingutega, mille värvidemängule lisavad veelgi hõrkust imeilusad vitraažaknad. Kompleksi kuuluvad ka kuus minaretti ja avarad siseõued ning kes seni on piirdunud vaid kristlike pühakodadega, saavad Sinisest mošeest kindlasti omaette elamuse.

Samast kandist leiab ka basiilika tsisternid, mis mõjuvad kuumal suvepäeval kui kummaline külaskäik veealusesse maailma. Maa alla jõudes võtab teid vastu kergelt kummituslik jahedus ja ebamaine vaatepilt veepinnal peegelduvatest sammastest. Justkui astuks kuskile paralleelmaailma – väga müstiline kogemus. Kuna maa all on suhteliselt pime, siis tundub, nagu viibiksid seal üksi koos mustjalt peegelduva vee ja hiiglaslike sammastega. Kui äsjasest kogemusest veidi tardununa maapinnale naased, kolistab lõbusalt mööda värviline moodne tramm. Väga sürrealistlik kogemus!

Türgipärane kauplemine

Ajaloolises Istanbulis seigeldes saadab sind tänavatel vana hea türgipärane kauplemine. Pakutakse nii süüa, juua, suveniire kui riideid – ole vaid mees ja oska ei öelda. Kõigele muidugi mitte – närida tänavanurgal grillitud maisitõlvikut ja ammutada samal ajal piltpostkaartlikke vaateid päikeses küütlevale Hagia Sophiale on omaette mõnu.

Samal päeval jõudsime kenasti veel ka Grand Bazaarile. Giidiks olev tütarlaps (väga viisakalt väljendudes) viis meid Turkish Delighte ostma küll sellisesse putkasse, kus hinnad oluliselt kõrgemad kui paar vahet edasi. Grand Bazaar on ikka päris suur ja kui kavatsed lisaks läbimarssimisele veel midagi osta, võid plaanitud aja kahega korrutada. Kui mitte kolmega. Ja kui ka miskit ei osta, saab teha kõvasti meeleolukaid fotosid.

Pärast ekskursioonielõppu jäi veel aega võtta ette üks taksosõit Taximi piirkonda, kus ostlesime päris mitu tundi. Teenindust ei maksa sealt oodata nagu ikka suurlinnades, või sattusin just mina nii ebaviisakate kogemuste otsa. Või mängis oma osa, et olime tagasiteel Taist – naeratuste maalt. Taksosõidud ostlemispiirkonna ja ajaloolise linnaosa vahel ei ole üle mõistuse kallid ja samasse hinnaklassi jääb ka sõit lennujaama, mäletamist mööda alla 20 euro.

Korralik lennufirma

Lõpetuseks võib öelda, et igati väärt lennufirma see Turkish Airlines. Söödab korralikult, meelt lahutab korralikult, teenindab viisakalt ja lõpuks viib veel ka tasuta ekskursioonile. Seega, kui valite järgmist pikamaalendu, siis võtke kaalumisele. Ja Istanbuli soovin ka kindlasti minna. Nii erinev kuurordipiirkondadest ja kindlasti üks enim külastamist väärt metropole Euroopas.