Ilma plaanita Riia linnas

Kaarel Mikkin on juba ammu suunurgast jutlustanud, et Tallinnale lähim city pole mitte Helsingi, Peterburi ega Stockholm, vaid Riia. Ja lähim mitte geograafiliselt, vaid emotsionaalselt. Iga kord, kui ta sinna satub, siis lahkub mõttega, et pagan, peaks sagedamini käima! Sama mõtet mõtleb ta muidugi Stockholmis käies ka, aga Riias olles ja sealt tulles olla tunne kuidagi teistmoodi, kodusem, peaaegu nagu oma, mitte mõni kauge välismaa.

Kolm-pool tundi ja kohal. Sedapuhku sattusime kaasaga Riiga lihtsalt väikesele puhkusele. Et Läti majandust vähekenegi elavdada, otsustasime jääda kauemaks kui vaid üheks ööks ning uurida seda Läti majandusimet pisut lähemalt ja põhjalikumalt.

See tähendab, et meil puudus absoluutselt igasugune plaan, mida teha, kuhu minna, kuidas aega veeta.

Ja nii ongi kõige parem, sest parimad plaanid sünnivad alati töö käigus, sõbralike süllekukkunud juhuste abil.

Sedapuhku oli juhuseid suisa kaks – neist esimene oli Alberti katusebaari “kaks ühes” kokteilipakkumine, mistõttu alustasime oma esimest pärastlõunat suupistete ja paari caipirinha’ga.

See kokteilikogemus omandas järgmiste päevade jooksul meie jaoks märgilise tähenduse. Teine õnnelik juhus kandis nime Vladimirs, kes oli hotelli toitlustusjuht – trehvasin temaga Albertis hommikusöögil ning sain terve rea häid soovitusi järgnevate päevade maitsvaks sisustamiseks.

Aga mida siis Riias teha, kui on päev-paar aega ning plaani pole? Alljärgnevalt soovitused kiireks ja mõnusaks hakkamasaamiseks.

Esiteks – kogu suurem shopping ja kingituste-meenete ost kodustele on mõttekas alguses ära teha. Keerasime kohe linna sisenedes Alfa Centrsi supermarketisse ning saime tunniga mõlemad käed igasugu kraami ja pudi-padi täis. Seal on üks võrratu TIGER’i-nimeline pood, mis kinkenänni ostmiseks lausa mõeldud, sealt on pea võimatu midagi ostmata ära minna. Lauamängudest maalilõuenditeni, piimakannust iPhone’i laadijani - kõik on olemas ja maksab 2-5 latti.

Teiseks – parim ajatäitja on KINO. Lapsevanemad, kel paar vaba õhtut antud, mõistavad, miks me ilma pikema jututa raudteejaama kõrvalt kohaliku kobarkino üles otsisime ning esimesele seansile piletid ostsime. Travolta on endiselt lahe, isegi lätikeelsete subtiitritega!

Pilet maksab samapalju kui kodumaal, 10 latiga saab kahekesti käidud ning jääb peenraha ülegi. Kinno sattusime ka järgmisel päeval, kusjuures varasema kellaaja tõttu pääsesime Sherlocks Holmssi vaatama kõigest viie latiga.

Kel tahtmist kaugemal kino nautida, siis linnapiiril olevas Alfa keskuses on konkureeriv kinokompleks – see jääb koju sõites nii või naa tee peale.

Kolmandaks kõige olulisema juurde. Kus need kõige mõnusamad söögi- ja joogikohad siis on? Eks nende headuses veendumiseks tuleb need lihtsalt ükshaaval läbi käia. Ja kui kellelgi veel uusi ja paremaid soovitusi juurde on lisada, antagu mulle märku! Meie fookus kujunes sedapuhku kuidagi märkamatult kokteilikeskseks, kui kahe õhtu jooksul õnnestus ära testida kümmekond erinevat kokteilibaari ja kõrtsu ning hinnata nende caipirinha tegemise oskusi. See ei olnud plaan, ent ühel hetkel avastasin end oma hemingwaylikku märkmikusse kommentaare ja märkusi kribamas ning selle põhjal siis ka alljärgnevad mõned arvustused.

Albert Hotel

Albert Hotel on vanalinnast kiviviske kaugusel, vaikses kesklinna tsoonis art nouveau kvartali piiril asuv omal ajal inseneribürooks ehitatud kivimürakas, mis valmistab oma katuseterrassiga baaris linna parimat caipirinha’t! Selle konsistents, maitse, kangus, jää struktuur, serveering – kõik oli täpselt nii, nagu peab. Oma osa oli kindlasti ka selles, et peatusime samas hotellis, ent võtsime eesmärgiks läbi proovida ka kõik Alberti läheduses olevad kohvikud ja baarid, sest neid on seal mõnesaja meetri raadiuses palju ja nad kõik tundusid päris õdusad ja kutsuvad. Soovitan soojalt, sest teiste hotellide läheduses sellist pariisilikku kohvikute promenaadi juba ei leia. Kes see ikka viitsib vindisena kaugelt linna teisest otsast hotelli jalutada? Hotell ise on mõnusalt Einsteini tsitaate ja mõttevälgatusi täis pikitud, isegi vildist uksesiltidel, mis nüüd minu kodust magamistuba kaunistavad, antagu mulle andeks!

Dzirnavu 33
www.alberthotel.lv

Flying Frog

Flying Frog on koht, kuhu maksab oma portselankonnad kaasa võtta, sest tundub, et nad koguvad neid - kõik kohad on rohelisi punnsilmi täis. Ukse peal tervitab “tourist friendly” silt ning kohe lauda istudes tõi muigav baaridaam meile tervituseks kaks väikest kollast kokteili. Hmmm.. See oli kruvikeeraja. Pikast kokteilimenüüst proovisime ära mõned ning sealhulgas loomulikult ka caipirinha. See oli maitselt üsna OK, samas liiga vedel, kuna jääd oli vähe ning see oli liiga peeneks purustatud, mistõttu sulas kaunis kiiresti ära. Menüü oli ka suhteliselt pikk ja rikkalik, ent söögini me sedapuhku ei jõudnud, prioriteedid olid mujal.

Elizabetes 31a
www.flying-frog.lv

Reval Hotel Latvia

Reval Hotel Latvia katusebaaris sai ka käidud. Rahvast meeletult, baaridaamid sagivad, melu, värvilised tuled... Isegi eesti keelt oli kuulda, aga caipirinha’d olid seal suhteliselt vesised ja maitselt lahjad ning proovitutest ka kõige kallimad. Küll aga sai mõnusaid tapaseid, mis nälga kenasti eemal hoidsid. Ja öine vaade linnale on ka suht lummav. Hotelli leidmisega ei tohiks küll kellelgi probleemi olla.

Elizabetes 55
www.revalhotels.com

All Cappuccino

All Cappuccino väärib hubasuse ekstrapunkte – tilluke viie lauaga koht oli lihtsalt nii soe ja õdus ning üksi hilisõhtul tööpostil olnud perenaine jättis ka väga armsa mulje. Väikese lobisemise peale oli ta valmis ka minu soovitud caipirinha’t valmistama, olgugi et tal puudusid selleks vajalikud vahendid. Ent oli tahtmine! Jäämasinat tal ei olnud, mistõttu maandusid klaasis terved jääkuubikud, mis tegi kokteili parajalt kangeks. Eraldi kiitmist väärivad aga sealsed koogid ja küpsetised, mis keele alla viisid, ning suur tassitäis kuuma kakaod. Tegemist on ühe abielupaari juhitud kohvikuga, millel on lähistel ka üks väiksem sõsar. Ma ei kujuta seda küll väga ette, kuidas saab sellest pisemat kohvikut olla, aga hoian pöialt, et neil hästi läheks. Armas oli ka, et kaardimakse tegemiseks pidi tütarlaps leti tagant terminaliga akna alla tulema, et levi leida. Väikesed kiiksud tegid selle koha mõnusalt eriliseks.

Antonijas 11

Kapteina Enriko pulkstenis

Kapteina Enriko pulkstenis kõrts on Alberti hotellist üle tänava, mistõttu see oli sobilik koht eelviimase kokteili tegemiseks. Leti taga olnud rastapeaga surfar ei pööranud ilmselt kuigi suurt rõhku mu caipirinha’le, sest see oli korralikult pressimata ning lahjavõitu. Samas koha interjöör ja meeleolu, labradoriga kõrvallauas istuvad vanamehed, narmastega tigudiivanid ning leti taga rippuv surfilaud moodustasid koos sõbraliku ettekandja ja suupistetega kokku kena terviku. Kindlasti koht, kust läbi sobib astuda ning mõned õlled teha.

Antonijas 13
www.enrikopulkstenis.lv

Berga Bazars

Berga Bazars on lahe turu- ja poekestekvartal, kust leiab ka Stendersi seebivabriku esimese esinduskaupluse. Ja seal on üks lahe Andaluusia Koera nimeline kõrts, kus olen juhuse ja enese tahtel iga Riias-käigu korral söömas käinud, sest koht on kihvt ning toidud suured ja maitsvad – on see siis Caesari salat, bambuskorvis serveeritud teepuru või mõnus kõrvitsa püreesupp. Ülekanne Läti bobikelgutajatest oli olümpiaperioodil meeldivaks boonuseks muu kauba peale.

Elizabetes 83/85
www.andaluzijassuns.lv

Caramel Rouge

Caramel Rouge’is jäid küll õhtused kokteilid proovimata, ent tegime seal korraliku hommikusöögi, sest magasime hotellis lootusetult sisse. See Alfred Hitchcocki postreid täis kohvik on Alberti hotellist kahe kukerpalli kaugusel ning seal saab nii inglise hommikusööki kui ka putru ja piimakohvi, hommikusöögiks igati priima. Ta oli ka õhtul puupüsti rahvast täis, põhjuseks eraldi suitsukamber, kus nikotiinihullud said rahus pahvida, ilma külmale tänavale ronimata.

Antonijas 13
www.caramelrouge.lv

Mad House

Mad House on ehk kõige kõigema mulje jätnud söögikoht – nii sürrilt hea, et sinna soovitan kõigil oma sõpradel minna ning lähen ise kindlasti ka. See on hull hipi-retro-soveti-hollywoodi-stagna-popkultuuri segukoht, mille menüü kubiseb mõnusatest toitudest ja kokteilidest ning atmosfäär on super, vähemalt päevase külastuse jaoks. Kuna märkasin seal ka tantsupõrandaga kõrvalruumi, käib seal õhtuti ilmselt suurem peopanemine.

11 Kalku (I-2)
www.madhouse.lv

Gastronome

Gastronome on päris vägev koht, mis asub talupoegliku Lido-monstrumi kõrval (kogemata keerasimegi alguses Lido parklasse, vältige seda viga!). See on üks paljudest uutest kaubanduskeskustest, mille fookus sedapuhku sisekujundusel ja mööblil ning.. heal maitsemeelel. Kui kõik Tallinna delid kokku panna, saab ehk kolmandiku sellest väljapanekust, mis külastajaid einsteinilikku MC2 nime kandvas kaubanduskeskuses vastu võtab.

Seal on kõike, mida hing ihaldab, ning enamgi – alates värsketest mereandidest, sinkidest, pagaritoodetest, lõpetades vürtside, oliivide ja juustudega. Tühja kõhuga võib seal päris hulluks minna, nii et arvestage! Ja jalakäijatele mõeldes on Reval Hotel Latvija tagaküljel ka väiksem Gastronome esindus, kust sobib samuti läbi astuda.

Krasta 68A
www.reaton.lv/en/foodstuffs/gastronome

Ostas Skati

Ostas Skati on uus klaasist jahisadamaga ärikeskus, mis asub Kipsala saare peal keset jõge. Aga et moodsa majani jõuda, tuleb autoga suhteliselt pikalt manööverdada Kalamaja-Pelgulinna sarnases agulis, mis lisab saare tipus asuvatele klaasvormidele omamoodi vunki. Maja allkorrusel on restoran, kus kohalikud kontorirotid söömas käivad, ent suvel laieneb see ka terrassile, jahisadamasse ning pakub enneolematut vaadet üle jõe asuvale linnale.

Matrožu 15
www.ostasskati.lv

Blue Cow ehk Zila Govs

Blue Cow ehk Zila Govs oli head kuuma kiviplaadi peal serveeritavat steiki pakkuv koht, kuhu me kahjuks vaatamata soovitustele ei jõudnudki, sest kõht oli lihtsalt nii täis. Aga kel lihahimu, siis see on ilmselt õige koht, suht õdusas tillukeses majakes vanalinna südames.

Meistaru 21
www.zila-govs.lv

Piens & Kefir

Piens & Kefir ehk Piim ja Keefir. Need on kaks konkureerivat kokteilibaari, millest isegi kohalikud vaid legende räägivad, sest sinna sisse pääseda pole kuigi lihtne. Vähemalt Piens on koht, mis pretendeerib omamoodi Noku-klubi sarnasele staatusele, ent on veel boheemlikum, veel kaugemal ääremaal, veel valivam ning veel vabameelsem, mis puudutab oma klientuuri ja selle teenindamist. Välismaalasi sinna ei lasta, suuremat osa kohalikke ka mitte, kohalikud Kroonika-staarid on hulga skandaale sel teemal korraldanud, aga sisse pole pääsenud. See on ka põhjus, miks nutikas konkurent Piens’i uksest kahe meetri kaugusel uue koha nimega Kefir avas – sinna on oodatud kõik need, kes Piensi sisse ei saanud. Nii nad seal linnapiiril saevadki ühe ukse tagant teise juurde ja mõlemal läheb kokkuvõttes üsna hästi.

Aristida Briana 9