Granada asub Hispaania Andaluusia autonoomse piirkonna lõunaosas Sierra Nevada, Pürenee poolsaare kõrgeima mäeaheliku, jalamil.

Andaluusiale omaselt kohtuvad Granadas ja selle ümbruses mitmed muistsed Vahemere-äärsed kultuurid: foiniikia, kreeka, rooma, visigoodi. Alates varasest keskajast on Hispaania olnud islami ja hiljem kristluse mõjusfääris. Granadas on 240 000 elanikku, 80 000 tudengit. Linna külastab 2 miljonit turisti aastas.

Kuidas kohale jõuda

Granadast 15 kilomeetrit läänes asub Frederico Garcia Lorca nimeline Granada-Jaén lennujaam, mis küll pole kaugemalt tulijale eriti soodne, sest lennujaamast toimuvad siselennud Madriidi, Barcelonasse, Melillasse ja Palma de Mallorca’sse ja kaks lendu nädalas Pariisi.

Umbes pooleteisetunnise autosõidutee kaugusel asub suur Malaga rahvusvaheline lennujaam. Loomulikult saab Granadale läheneda ka pealinnast Madriidist (rongisõit kestab neli ja pool tundi, pilet internetist broneerides maksab orienteeruvalt 50–70 eurot).

Kui juba olete Granadas

...siis vaadake kindlasti ringi. Majesteetlikud Sierra Nevada mäed jäävad tunnise autosõidutee kaugusele ja samapalju kulub Vahemere äärsesse suvituspiirkonda, Costa Tropical’i, jõudmiseks. Populaarsele Hispaania Päikeserannikule, Costa de Sol’i, jõudmiseks kulub pisut enam, 2-3 sõidutundi.

Piirkond on asustatud juba muistsetest aegadest, kuid linna asutasid roomlased Illibris’i nime all. Aastal 711 vallutasid linna moslemid ja juudid. Viimased andsid Granadale ka praeguse nime. Granadast sai Cordoba kalifaadi provintsikeskus, kuid aegade keerises vahetusid võimud ja valitsejad. 1238. aastal moodustati Granada emiraat, mida valitses Nasridide dünastia. Aastal 1492, ajal mil Christopher Columbus seilas Uude Maailma, langes Granada kui moslemite võimu viimane tugipunkt Hispaanias. Hispaania kuningatroonil olid Ferdinand ja Isabella.

Kliima

Piirkonna kliima on kontinentaalmereline – Granada keskmine temperatuur juulis ja augustis ulatub 25 soojakraadini, jaanuaris on vaid pluss 6 ja öösel näitab kraadiklaas külmakraade. Sajab väga vähe, suvekuud on täiesti kuivad, aastas on keskmiselt 320 päikeselist päeva. Linn asub 730 meetrit üle merepinna.

Sacromonte mägi

Granadas olles tasub kindlasti teha jalutuskäik Sacromonte mäele. Sacromonte on ajalooline mustlaste asuala ja arvatavalt traditsioonilise andaluusia flamenko sünnikoht. Mustlased elasid mäe sisse raiutud koobastes, praeguseks on enamus mustlasi lahkunud, kuid osaliselt on koopa elustiil kandunud ka tänapäeva. Traditsioonilist koopaelu tutvustab mäeveerel asuv koopamuuseum. Lisaks väga huvitavale ekspositsioonile avanevad suurepärased vaated Alhambrale ja kogu linnale.

Alhambra

on üks islami kultuuri kuulsamaid pärandeid ja Hispaania ajaloolisi ehitisi on Alhambra ning seetõttu on Granadal kultuuri ja turismi vallas Hispaania linnade hulgas eriline koht. Alates 1984. aastast on Granada Alhambra UNESCO maailmapärandi nimekirjas koos selle juurde kuuluvate Generalife aedade ja ajaloolise Albaicíni linnaosaga.

Alhambra Palee rajati Nasridide dünastia ajal 13. sajandi algul. Suvel (16. märts – 16. oktoober) on Alhambra avatud 8.30 – 20.00, talveperioodil (16. oktoober – 16. märts) 9.00 – 18.00. Sõltuvalt aastaajast on Alambra ja aiad avatud ka hilisõhtuti, suvel kuni 23.30ni.

Palee põhjalikumaks külastamiseks tuleks planeerida vähemalt pool päeva. Piletihind Alhambrasse algab 15 eurost. Vältimaks pikka järjekorda ja asjatut ajakulu, on soovitav pilet eelnevalt broneerida kas interneti teel või linna keskel asuvas Alhambra infokeskuses (Calle Reyes Catolicos 47).

Vaata lähemalt: www.alhambragranada-tours.com.

Granadas on ka teine arhitektuuripärl – katedraal, mida peetakse esimeseks renessanss-stiilis kirikuks Hispaanias.

Flamenko

Flamenkohuvilistel tasub silm lahti hoida tema sünnikohas, Sacromonte ja Albaycini linnaosades. Olgu siin nimetatud vaid mõned flamenkorestoranid:

• Jardines de Zoraya, Calle Panaderos, 32 – autor külastas, väga hea
• Zambra La Rocio, Camino de Sacromonte, 70
• Reina Mora, Carretera de Murcia,
• Sala Albaycin, Carretera Murcia, Mirador de San Cristóbal
• jardines de Neptuno.

Flamenkoetendus algab kell 8 või 9 õhtul, kestab umbes poolteist tundi.

Piletihinnad algavad 20 eurost, hind sisaldab tavaliselt joogi ja suupiste ehk tapas’e, tugevama toidu jaoks tuleb arvestada veel 15–20 euroga.

Pileteid flamenkole müüvad suveniiripoed ja infokioskid.

Saunamõnud araabia moodi

Granadas tasub kindlasti külastada Araabia Vanne (saunu), tuntud kui Hammam Granada. Moslemi perioodil olid veeprotseduurid tollase elustiili lahutamatu osa. Granada kuningriigi kodanikud hoolitsesid enda ja oma riiete puhtuse eest, arvatakse isegi, et vaesemad kodanikud pigem hoidsid kokku toiduga, aga ostsid seepi enda ja riiete pesemiseks. Igas palees oli saun, kuid keskklass ja vaesem rahvakiht pidi leppima avalike saunadega.

Granadas on suurepäraselt säilinud avalikud araabia saunad, El Bańuelo, mis on külastajatele avatud muuseumina (linna keskel, paar sammu Carrera del Darro’lt).

Muistseid araabia saunamõnusid saab Granadas nautida kahes kohas: Hammam Al Andalus asukohaga Calle Santa Ana 16 ja Aljibe de San Miguel asukohaga Calle San Miguel Alta, 41. Saunamõnude hind on 23-59 eurot sõltuvalt sellest, kas lihtsalt kümblete saunas või valite kümbluse koos massaažiga, viimase hind sõltub massaažitüübist.

Sageli on saadaval ka mitmed eripakkumised: Hammami külastus koos Alhambra külastusega, külastus kahele ja varem broneeritud piletid saavad soodustuse. Kellel tõsisem soov, siis araabia saunade kohta saab teavet veebilehelt www.granada.hammamalandalus.com.

Kus süüa-juua ja ööbida

Valik on lai. Granadas on 94 hotelli, 58 külalistemaja, 18 korterhotelli ja 10 hostelit. Hostelid pakuvad nii privaattube kui voodikohta suures toas.

Hinnad algavad umbes 20 eurost öö. Hommikusöök reeglina hinna sees ei ole.

Söögikohti on linnas sadu, kui mitte tuhandeid igale maitsele ja rahakotile. Kohvi ja sarvesaia pakkuvad kohvikud-baarid alustavad hommikul 8 paiku.