Gibraltar - Euroopa unikaalseim linn Vahemere väravas

 (27)
Gibraltar - Euroopa unikaalseim linn Vahemere väravas
Gibraltari kalju.Foto erakogust

Gibraltari aastaringne keskmine päevane temperatuur on 21 kraadi, territoorium on vaid kuus ruutkilomeetrit ja linnas elab pisut enam kui 30 000 inimese.

Gibraltar - Ühendkuningriigi ülemere territoorium ja kontinentaal-Euroopa lõunapoolseim tipp - on Euroopa unikaalsemaid linnu. See on värav Vahemerele, üle mille selge ilmaga paistavad Rifi mäed, osa Maroko massiivsest Atlase mäeahelikust. Euroopat ja Aafrikat eraldab seal kitsas Gibraltari väin, mis kitsamas kohas on vaid 15 kilomeetrit lai.

Pilk ajalukku

Gibraltar piirneb Hispaania Andaluusia provintsiga ja on aastatuhandete vältel olnud eri kultuuride ristteel. Gibraltariga on seotud terve ahel sõdu küll araablaste, hispaanlaste, inglaste, itaallaste, türklaste vahel. Igal linna kaljunukil ja ehitusel on oma lugu rääkida.

Enam kui 700 aastat (8.-15.sajand) vältas tugev araabia kultuuri mõju. Siis langes linn inglise võimu alla enam kui 300 aasta eest, 1704. aastal. Lõplikult fikseeriti kuuluvus Suurbritanniale Utrechti lepinguga aastal 1713. Tollal vaenutsevad Hispaania, Inglismaa, Prantsusmaa, Portugal ja Holland kirjutasid Utrechtis alla rahulepingule, mille üheks tulemuseks oligi Gibraltari edasine kuuluvus Ühendkuningriigile.

18. sajandil piirati linna korduvalt, kuid Hispaania kuningavõim pidi leppima strateegiliselt olulise punkti kaotusega. Gibraltarist sai tähtis tugipunkt Briti mereväele ja laevastikule ning on seda siiani.

Seotud lood:

Erinevate kultuuride ristumiskoht

Kaasaegne Gibraltar on segu hispaania ja inglise keelest, kultuurist ja elustiilist.

Gibraltaril on koguni oma konstitutsioon. Kohalikul, demokraatlikult valitaval 17-liikmelisel Gibraltari Parlamendil on küllalt suur otsustamisõigus, kuid olulisemad ja strateegilised otsused tulevad siiski Londonist. Ka hariduses järgitakse Briti mudelit.

Gibraltari elanikel on Briti kodakondsus. Räägitakse inglise ja hispaania keelt, kuid sajandite jooksul on tekkinud veel vahepealne, ainult Gibraltaris kõneldav keel. Llanito on segu inglise ja hispaania keelest, kuid sõnu on ka portugali, malta ja Põhja-Itaalias kõneldavast itaalia keele liguuria dialektist.

Llanito on suures osas tekkinud tänu Gibraltari kaubandussidemetele. Viimase kolmesaja aasta jooksul on tekkinud Gibraltari identiteet ja gibraltarlased on uhked oma unikaalse positsiooni üle.

Kuidas kohale jõuda?

Eestist minnes tuleb esmalt maanduda Londonis. Regulaarlennud Gibraltari toimuvad nii Londoni Gatwick’i kui ka Heathrow’ lennujaamast.

Tänav suletakse kuniks lennukid maanduvad või õhku tõusevad. Foto erakogust

Paar kilomeetrit linnasüdamest eemal asuv Gibraltari väike ja rahulik lennujaam rajati juba Teise maailmasõja ajal, kuid lennud toimuvad 2012. aastal moderniseeritud uuest terminalist.

Gibraltari on võimalik jõuda ka paarisaja kilomeetri kaugusel olevatest Hispaania Päikeseranniku linnadest. Ekskursioon sealt maksab orienteeruvalt 20 eurot. Lähim Hispaania raudteejaam asub Algeciras’es ja bussijaam lähimas Hispaania linnas La Linja’s.

Võib lennata ka Malagasse või Jerez’sse, autosõit Gibraltari kestab sealt poolteist kuni kaks tundi.

Hispaania-Inglismaa maismaapiir on avatud 24 tundi, selle ületamine on tavaliselt kiire ja valutu protsess, kuid hommikutundidel tuleb varuda aega võimalikuks järjekorraks ja pass peab olema käepärast. Paljud hispaanlased käivad üle piiri Ühendkuningriigis tööl.

Gibraltari sümbol

Gibraltari looduslikuks sümboliks on hiiglasuur monoliitne lubjakivikalju. Selle otsa viivad matkarajad ja enamus kaljust on loodusreservaat, kus kasvab 500 erinevat taimeliiki.

Gibraltari ahvid. Foto: (CC) Brigitte Werner / Pixabay

Kalju on koduks kolmesajale seal vabalt elavale ahvile. Ahvid imporditi Teise maailmasõja ajal Marokost ja neist on saanud Gibraltari omapärane sümbol. Ahvid hüppavad kõikjal, elavad kuni 25 aastat vanaks ja on väga sõbralikud, kuid ettevaatust - nende silitamine ja toitmine on rangelt keelatud ja märkamatult võib kaduda ka kaasasolev võileib või pirukas, käekott või digikaamera. Kuid oma kaebusega politseisse pöörduda pole mõtet. Kaljule saab sõita ka kesklinnast, kasutades rippraudteed.

Kindlus

Gibraltari kindlus rajati Põhja-Aafrikast tulnud berberi hõimupealiku Tariq ibn Ziyad’i poolt kui moslemite tugipunkt 8. sajandi algul.

Enam kui 300 aastat hiljem, 1060ndatel kindlust laiendati ja tugevdati, paarsada aastat hiljem piirasid kindlust aga hispaania väed.

1540. aastal varjusid kindluses sajad inimesed, kui linna ründasid Türgi piraadid. Alates 1704. aastast lehvib kindluse tornis uhkelt ja kindlalt Briti lipp. Kindlus asub Gibraltari kalju põhjapoolsel küljel, selle juurde viib jalgrada ja sissepääsuks tuleb osta loodusreservaadi pilet.

Euroopa Tipp

Gibraltari kalju lõunapoolseimas otsas asub Euroopa Tipp, mille juurde viib Euroopa tee. Augustis 1462 vallutasid hispaanlased Gibraltari moslemitelt. Euroopa Tipu juures avastasid hispaanlased väikese mošee, mis muudeti kiiresti kristlikuks kirikuks. Endise mošee idapoolsesse külge ehitati kabel, mis sai pühapaigaks ja kuhu paigutati Euroopa patrooni, neitsi Maarja ja Jeesuse puust nikerdatud kuju. Neitsi hoidis paremas käes valitsuskeppi kolme õiega, mis sümboliseerisid armastust, tõde ja õiglust.

Pühapaik rüüstati 16. sajandi keskel türklaste poolt. Selle restaureerimisel olid hiljem abiks isegi jõukad kaupmehed Itaaliast. Saabus rahu ja neitsi Maarja oli taas meremeeste orientiiriks.

Uus rüüstamine toimus 18. sajandi algul, kui Gibraltar langes Briti võimu alla. Pühapaik tehti ka peale seda taas korda.

Gibraltari neitsi Maarja pühakoda on toetanud kuningad ja õnnistanud paavstid, praegu on siin muuseum.

Euroopa Tipp on ka kahe erineva religiooni sümboolne kooseksisteerimise punkt. Neitsi Maarja pühakoja kõrval asub kontinentaal-Euroopa suurim islami pühakoda, Ibrahim-Al-Ibrahimi mošee. See on kingitus Saudi Araabia kuningalt: selles asuvad kool, raamatukogu ja avar loengusaal. Olgu mainitud, et Gibraltaris elab umbes 1000 moslemit.

Euroopa Tipus asub kontinendi kõige lõunapoolseim majakas, näidates teed mööduvatele laevadele. 19. sajandil oli Gibraltar oluline peatuspunkt kaubalaevadele teel Euroopast Indiasse ja tagasi. Õitses kaubandus ja sellest ajast pärinevad ka mitmed kesklinna erakauplused.

Gibraltari tuiksoon

Casemate väljak ja peatänav (Main Street) on Gibraltari tuiksooneks. Kesklinna kauplused ja kohvikud on lahti kauem kui emamaal Ühendkuningriigis, kuid reeglina mitte nii kaua kui Hispaanias. Kompromissina suletakse suuremad poed kella 7 paiku õhtul: Hispaanias on poed lahti kella 9-10 õhtul, Inglismaal üldiselt kella viieni.

Restoranid ja muud söögikohad pakuvad kõige hispaanialiku kõrval ka Ühendkuningriigile omast traditsioonilist kala taignas ja friikartuleid (Fish and Chips). Enamus turismiatraktsioone on lahti kella 8ni õhtul. Gibraltari ametlikuks maksevahendiks on Inglise naelsterling, kuid paiguti aktsepteeritakse ka eurot.