Europarlamendi külastuskeskus Brüsselis


Europarlamendi külastuskeskus Brüsselis
Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Meie suure kodumaa parlament sai lõpuks külastuskeskuse, kus iga uniooni kodanik (või muidu huviline) saab endale selgeks teha, mida seal Europarlamendis siis ikkagi tehakse.

Europarlamendi saadikuid me ju valime, eurotoetused mõjutavad meie igapäevast elu uute taristuobjektide ja mõttemaailma nihutada püüdvate sotsiaalkampaaniate kaudu ning mõni on kuulnud isegi parlamendifraktsioonide nimesid. Masinavärgi enese toimimine jääb siiski tihtipeale üsna hämaraks.

Külastuskeskus on üks suuremaid maailmas, jäädes 5300-ruutmeetrise pinnaga alla vaid Ühendriikide omale (mis on suisa kümme korda suurem). Parlamentarium on päris kindlasti moodsaim ning üsna tõenäoliselt ka parim omataoliste seas. Ehituse ja ekspositsiooni maksumuseks kujunes 21 miljonit eurot, mis on meie Eesti Rahva Muuseumiga võrreldes väike summa. Muuseumi külastatavuseks planeeritakse Eesti mastaapides püüdmatu 450 000 inimest.

Mida seal näha saab?

Alustuseks antakse igale külalisele näppu nutifoni mõõdus puuteekraaniga multimeediaseade, mis on abiks ekspositsiooniga tutvumisel. See vidin aktiveerib vaadatava ning sätib selle kõnelema teile koduses keeles. Keeli on kokku 23 ning liikmesriikide lingvistilist kohalolekut tajute juba muuseumi sisenedes, keset paljuvärvilist viita figureerib kesksel kohal sõna “kohvik".

Külastaja tee viib läbi erinevate saalide, millest vahest enim hariv on liidu ajalugu tutvustav osa ning kõige efektsem parlamendisaalis ja selle ümber toimuvat visualiseeriv 360-kraadine videoinstallatsioon.

Viimane jätab kohati mulje, nagu viibitaks otse istungitesaalis.
Mängulisima elamuse pakub põrandale laotatud Euroopa multimeediakaardiga saal, millel Eesti on esindatud üsna absurdsel moel vaid Järva-Jaaniga. Pettunud eestlastele lohutuseks on esindamata jäänud ka Hispaania pealinn Madrid. Tollel kaardil saab igaüks spetsiaalse terminaliga ringi liikuda ning avastada erinevaist Euroopa paigust pärinevaid lugusid, mis liidu olemust valgustavad.

Eelmainitud Järva-Jaanist saab teada ühisest hädaabinumbrist 112, mis on kenasti illustreeritud kaadritega Hispaania tuletõrjeautodest.

Kõige info- ja ajamahukam on liikmesriikide kodanike jutustatavate lugude abil “tavalist eurooplast" tutvustav ruum. Loomulikult leiab igaüks Parlamentariumist ka oma valitud saadiku paigutuse istungitesaalis ning tema pildi ja tervitusegi.

Rollimäng

Suurepärane atraktsioon on ka kooliõpilaste gruppidele mõeldud rollimäng, milles saab osaleda üle-euroopalise veemonopoli loomises. Noored saavad teada, kes on lobistid, mis on meedia surve ning kuidas parlamendifraktsioonide kompromissides aatelised positsioonid hägustuvad.

Külastuskogemus on kahtlemata väga võimas, nii moodsat ja interaktiivset ekspositsiooni on raske isegi ette kujutada ning vaatamist väärt on see kindlasti. Ka koos lastega, kellele Parlamentarium pakub suisa omaette külastusprogrammi.

Ekspositsiooni lõpetab ruum, kus valgusseintele saab kuvada omaenese väljamõeldud positiivse soovi Euroopale, olgu see siis eurofanaatiku “Rohkem liitu!" või -skeptiku “Edaspidi ilma liiduta!".