Eesti vahetustudeng Soomes: kuidas kallivõitu Helsingis vähese eelarvega hakkama saada?

 (28)
Helsingi
Helsingi

Delfi Tudengiblogi on sari, mille täidavad Erasmusega välismaale sõitnud Eesti üliõpilased ja kutseõppurid. Saame teada, millega nad kaugel rinda pistavad ja kuidas võõrad maad noori ja tegusaid eestlasi vastu võtavad.
Oma kogetust räägib pedagoogika eriala tudeng Karin Pollimann Tallinna Ülikoolist. Karin on välisõppes Helsingi Ülikoolis.

Õpiränne on paratamatult mugavustsoonist välja astumine igas mõttes, seda ka rahakoti jaoks. Kõik aspektid tuleb võimalikult läbi mõelda, et kuidagigi ära elada.

Soome on kallis heaoluriik ja sinna ei saa midagi parata, elu sel planeedil muutubki iga päevaga ainult kallimaks. Selleks, et õppesemester Helsingis (või ükskõik, kus välismaal) jääks meelde elamusterohke meenutusena, mitte kopikate lugemise ja lõputu vaesuse üle vingumisena, tasub mõned nipid meelde jätta.

2019. aasta kevadsemestril toetati Soome õpirändele minejaid 520 euroga kuus, küll aga maksti kogusummast 80% välja kohe pärast dokumentide asjaajamist. Teades ennast kui hirmsat rahakulutajat, kandsin kogu raha oma hoiukontole, et sealt osade kaupa endale väljamakseid teha.

Esimene kuu on paratamatult kõige kulukam kuu: kohalesõidu piletid, uued riided (mõnel maal ehk kliimaga kohanemiseks?), kodutoit (Kalevi kommid, Eesti leib jms), ühistranspordikulud jms.

Seotud lood:

Ühistranspordiga on siin nii ja naa. Esialgu tuleb oma kopikaid välja käia, aga juba tutvumise nädala esimesel päeval saime õpilas-staatust kinnitava dokumendi, millega saime raudteejaamast HSLi keskusest omale kuukaardi 50%lise soodustusega (st Helsingi linna sisese kuukaardi puhu 57/2= 28,5€). Juhul, kui elada väljaspool Helsingit, on see summa pisut suurem, aga soodustus on mõistlik igal juhul! Ühe korra piletid on väga mõttetult kallid (kehtivad 1 h 20 min). Sõltuvalt sellest, kust osta, tuleb ühe hinnaks u 3€. Trammipiletid muideks on odavamad, aga nendega saabki ainult trammiga sõita.

NB! Trahvid on siin metsikud (Eestis võib veel mõelda, et lihtsam on üks kord aastas trahvi maksta kui aasta otsa pileteid osta, kuid siin ma seda ei soovitaks).

VEEL: Hoia alati jope salataskus kümps sularaha ja sama reegel kehtib ka bussikaardi kohta: lae sellele julgelt üks kümps, sest iial ei või teada, millal on vaja ekspromt Helsingist välja sõita (bussikaardile laetud rahaga saab pileteid osta nt bussist, rongist, nende jaamadest). Või veel hullem, kui sa unustad bussikaardi koju – nii saad pileti vähemalt sularaha eest osta, see jube igav loeng ei peagi jääma kuulamata! Jala võid ka käia.

Loe veel

Minul vedas ka sellega, et käisin terve detsembrikuu tööl ja sain selle raha endale lisaks. Kõik peida tumba sisse, põuetaskusse ja tagavarakontole. Nii on hädaolukorras alati ekstra raha võtta!

Maksa enne reisile minemist kõik oma järelmaksud ja arved ära, sest sa ei taha neid Erasmuse rahast kinni taguda. Seda on niigi vähe! Mina just eelmisel nädalal rõõmustasin, et oh jess, kui palju mul säästetud on ja peagi tuli Hansapostilt sõnum, et Teie viimane külmkapi järelmakse osamakse ootab tasumist:)))))). Õpi minu vigadest!

Ära osta vett! Vee ja üleüldse kõigi karastusjookide eest küsitakse Soomes hingehinda. Harjuta end varakult kraaniveele/teele/kohvile.

Vahetustudengitele korraldatakse Soomes väga palju pidusid, aga nende piletid on sageli saadaval vaid eelmüügis; st mida varem ostad, seda odavam on. Peo piletite hinnad varieeruvad 5-15€ vahel, aga need on seda väärt! Ja nagu ma juba ütlesin: kui soovid alkoholi tarbida, siis alkohol too kaasa Lätist, äärmisel juhul Eestist. Või joo kraanivett.

Koolitoit võib olla elupäästja! Ülikooli kohvikutes, mida on kesklinnas umbes/vähemalt 5, saab õpilaspileti esitamisel (ka telefoni rakendusest) täitsa asjaliku taldrikutäie hinnaga 2,60€. No nii odavat praadi sa mujalt linnast ei saa; kusjuures piim, vesi, leib ja salat kuuluvad hinna sisse! Mina küll ei raatsi Helsingis mujal väljas süüa, vabal päeval pigem vaaritan kodus ise.

Teisel kohal odavad hinnad on Hesburgeris, Mäkis ja Burger Kingis, aga ega need siis mingid väärt-toidukohad ole. Jõudu, kui neist pool aastat toituda plaanid...

Soomes on suur valik toidupoode, justkui Eestis. Ma ei ole väga detailset ostukorvivõrdlust teinud, aga Alepa ja Prisma on kindlasti odavamad kui näiteks K-Market. Õhtuti võib mõnest poest leida hilisõhtuseid saiakeste soodukaid. Väga populaarsed pakkumised on ka “osta 2, saad odavamalt“.

Minu lemmiksoodukas on R-kioskis: kolmeeurone kohv on õpilaspileti esitamisel 1,50€ (toimib ka Eesti tudengikaardiga!!). Minusugustele kohvijoodikutele soovitan R-kioski kohvipassi (iga kuues kohv tasuta).

Muidugi on selliseid nippe veel palju, aga need avastab igaüks vastavalt oma elustiilile ja -korraldusele. Algus ongi raskem, hiljem harjud vähem kulutama. Loodan, et kellelgi ei jää Soome või ükskõik, kuhu välismaale õppima minemise plaan katki, sest see tundub kulukas ettevõtmine. Välismaal õppimine on RAUDPOLT seda kõike väärt!


Loe ka Karini teisi postitusi.