Donbassi positiivse grafiti pealinn
Kunagise Nõukogude Liidu ühe suurima lämmas- tikutehase (nagu paljud suurtööstused, seisab see praegu loomulikult sõjapiirkonnas) poolest tuntud Severodonetsk on samasugune hall linn nagu üle- jäänud Donbass. Seda enam üllatasid mind tänavu veebruaris linna arvukaid tööstusalasid ümbritse- vad paneelaiad, mis olid eredate grafititega. Mitte lihtsalt ebamääraste joonistustega, vaid täiesti konkreetseid, positiivseid sõnumeid kandvate gra- fititega. See mõjus mornis ümbruses nii ootama- tult, nagu oleks sopajoodikuid täis nurgatagusesse kõrtsi astunud imeilus süütu tütarlaps.
Kohalikud teadsid, et grafitid ilmusid juba enne sõda, aga keegi ei osanud täpselt öelda, kes oli nen- de joonistuste taga. Keegi arvas, et kohalik noorte patriootlik klubi, mille nime ta ei mäletanud, keegi arvas, et kohaliku Moskva-meelse õigeusu kiriku koguduse eelmine, nooremapoolne batjuška, kes pani noortetööle kõva rõhku. Aga see polegi oluline. Sõnumid on ju õiged, ja kui need sõja eest põgene- nud inimestest − linna elanikest on ligi veerand juba põgenikud − kas või mõnele korda lähevad, siis seegi on juba asi.
