Berliin – Euroopa rohelise mõtlemise pealinn


Berliin – Euroopa rohelise mõtlemise pealinn
Berliin võib end pidada õigustatult Euroopa kõige rohelisemaks pealinnaks.FOTOD: GÜNTER STEFFEN, WOLGANG SCHOLVIEN, RIINA LUIK

Kuigi eelmisel aastal (2012) oma 775ndat sünnipäeva tähistanud Berliin on igati soliidses eas, pulbitseb see nooruslikkusest, noortest ja loomeinimestest ning hoolimata sellest, et igal aastal valitakse Euroopas välja kaks kultuuripealinna, ei saa neist ükski haardelt ja mitmekesisuselt Berliinile lähedalegi.

Berliin võib ennast aga uhkelt pidada ka Euroopa kõige rohelisemaks ja rohelise mõtlemisega linnaks, taaskasutamise pioneeriks ja mahetoidu suurimaks propageerijaks.

Nii nagu enne Teist maailmasõda, mil Berliini peeti õigustatult Euroopa kultuuripealinnaks, on ta seda ka täna. Berliini erutavalt vibreeriv urbanistlik ja vaba õhkkond toob siia kui võluväel nii seljakotiga seiklejaid, „peoloomi“, ambitsioonikaid ja ideedest tulvil noori loojaid, muusikuid ja teatriinimesi, trenditeadlikke poodlejaid ja luksusjanused mõnulejaid. Berliinil on pakkuda tõepoolest kõike, millest vaid unistada oskate ja julgete.

Berliinis leiab tegevust ja meelelahutust seinast seina, siinsed kohvikud, restoranid ja baarid on teada-tuntud oma õdusa atmosfääri ja väga maitsvate roogade poolest, ööklubid aga hea muusika ning julgete, igasuguseid friike ja vähemusi tolereeriva õhkkonna ja stiilipidude lembuse poolest. Ja vähetähtis pole seegi, et Berliin on üks mõistlikumate hindadega linn terves Euroopas. Berliin armastab nii oma elanikke kui külalisi ja võtab nad alati avasüli vastu. Sel aastal on saabumine seda põnevam, et avatakse uhiuus, Berliin-Brandenburgi rahvusvaheline lennujaam ning kõik, kes saabuvad Berliini juunis, maanduvad juba seal.

Seotud lood:

Ööl enne uue lennujaama avamist ehk 3. juunil toimub ajaloo suurejoonelisem autoparaad, milles hiiglasliku motoriseeritud rongkäiguga läbi Berliini kolitakse Tegeli ja Tempelhofi lennujaamad oma uude koju (www.berlin-airport.de).

Juubeliaasta tähe all

Berliini esmamainimise kohta leidub kroonikates kirje aastast 1237 ning pole ka imestada, miks tänavune aasta seetõttu suuresti linna 775 juubeli pidustuste tähe all möödub. Erinevad pidustused, näitused, kontserdid ja festivalid (mida Berliinis toimub nii ehk naa kogu aeg ja igale maitsele), algavad juba varakevade saabudes ja sünnipäevapeo finaal toimub sügisel, 28. oktoobril Berliini ajaloolises südames – Spree kaldal asuvas Nikolai kvartalis. (ürituste kavast saad ülevaate www.berlin.de/775).

Enam kui kakskümmend aastat tagasi Berliini müüri lammutamise järel üheks saanud Ida- ja Lääne-Berliin on aga kui eri kasuperedes kasvanud kaksikud ja nende taas „ühteliitmine“ käib ehtsaksaliku nobeduse ja põhjalikkusega tänase päevani. Sestap on kogu linnas näha hulgaliselt kraanatorne, uusi hooneid kerkib nagu seeni pärast vihma ning iga kuu avatakse mingi uus ja huvitava arhitektuuriga hoone, renoveeritud ajaloomälestis, uuendatud linnakvartal või park. Kuid endiselt on need teine teisel pool müüri arenenud ja kujunenud linna võluvalt erinevad, tehes sellega Berliinist kordumatu arhitektuuri ja inspireeriva atmosfääriga metropoli.

Lääne-Berliin, mis Teise maailmasõja ajal praktiliselt maa pealt pühiti ja mis tuli sinna jäänud elanikel nullist üles ehitada, ei saa küll uhkeldada väga suure ajaloolise pärandiga, kuid see-eest küütleb siin uhkelt ehe saksa teras ja sillerdab klaas – Lääne-Berliin on oma büroo-, äri- ja avalike hoonetega silmapaistva saksa arhitektuuri musternäide, mille parimaiks illustreerijaiks on multifunktsionaalne kultuurikeskus Sony Centre (milles on paabulinnuaed!) ja Berliini raudteejaam. Et taastada Berliini varasem kultuurimetropoli staatus, võeti 1956. aastal vastu otsus ehitada linna uus kultuurikeskus ja panna paika uued kultuurilised maamärgid. Kulturforumi ülesehitust alustati suurejoonelise ja erakordse siselahendusega Berliini Filharmoonia majast.

Hoone tegi ebatavaliseks tõik, et esmakordselt kasutati kontserdisaalis nö amfiteatri põhimõtet – orkester asub viietahulise saali keskmes ja kuulajad istuvad galeriidena selle ümber. Sellele lisandusid Rahvusraamatukogu (1978), Walter Gropiuse poolt asutatud 20. sajandi kõige mõjuvõimsama, arhitektuuri- ja disainirühmituse Bauhausi hoone (1979), võrratu kuld- ja hõbeehete koguga Tarbekunstimuuseum, Muusikariistade muuseum (1984), Vaselõigete kabinet ja kunstiraamatukogu (1994), erakordse nüüdiskunsti kollektsiooniga Uus Rahvusgalerii ning enam kui 900 haruldase vanu meistreid esindava koguga Maaligalerii. Lääne-Berliinis asub ka kunagine linna peamine tuiksoon – legendaarne äri- ja kaubandustänav Kurfürstendamm (www.kurfuerstendamm.de), mille keskel kõrgub varemeis, kuid endiselt võimas uus-gooti stiilis keiser Wilhelmi mälestuskirik. Siinsamas on ka tuntud luksuskaubamaja KaDeWe, kõige kuulsamate luksusbrändide esinduskauplused ja kallid butiigid, kulla- ja juveeliärid. Lääne-Berliini poolele jäi ka 1844. aastal asutatud Berliini loomaaed, mis on tänaseni üks linna suurimaid vaatamisväärsusi.

Võluv Ida-Berliin

Seevastu endises Ida-Berliinis saab imetleda ehedal kujul (peaaegu kõik hooned on siiski taastatud pärast sõda originaaljooniste alusel) sõjaeelse Berliini hiilgust ja sarmikust. Just siin elab, loob ja õilmitseb Berliini uus boheemlaste, kunstnike, disainerite, muusikute, teatri- ja kirjandusinimeste kirju rahvusvaheline seltskond ning asub lugematul hulgal suuri ja väikesi kunstigaleriisid, avatud ateljeesid, mõnusaid kohvikuid ja õdusaid siseõuesid. Kõige huvitavamad alternatiivstuudiod ja ateljeed asuvad Auguststrassel vanas tehasehoones.

Berliini katedraali ees. FOTOD: GÜNTER STEFFEN, WOLGANG SCHOLVIEN, RIINA LUIK


Ärge kartke sinna sisse minna, see pole õudne, kuigi algul paistab! See maja on nagu leiuait! Berliini peetakse moeinimeste seas “üheks suureks catwalk´´iks” ning see on tõsi, et moest – olgu see siis teada-tuntud maailma moedisainerid või noored moeavangardistid – oma austajaskonna leiavad nad endale Berliinist kindlasti. Berliin on Saksa moedisaini (siin tegutseb üheksa moekooli) ja ka Saksa disaini süda. Moehuvilistel tuleb eelkõige seada sammud Kastanienalleele (mida kustutakse ka Casting-alleeks) või Friedrichshaini, mida seal olevate moekaupluste järgi Fashionhainiks. Trenditeadlikud poodlejad ei jäta kindlasti käimata The Corner Berlinis, Wunderkindis, F95-s, High Lite´is, Molotovis, Berlonomatis ja Flagship Store´is.

Mõnusad ja äärmiselt põnevad ostukvartalid on näiteks siinne tillukeste ateljee-poodide labürint Hackeschen Höfe, Rosa-Luxemburgi Platx ja Alexanderplatzi ümbrus. Suurimad ostukeskused, siinsed suured tegijad on Lafayette´i ja Friedrichstadtpassage kaubamajad ning Alexa vabaaja- ja ostukeskus.

Ida-Berliin on aga eelkõige kaunite ajalooliste arhitektuuripärlite ja maailma parimate muuseumide asukoht ja see pole öeldud lihtsalt suusoojaks: Spree jõeharude vahel asuv Muuseumide saar (Museum Insel) on tõesti oivaline paik ajaloo-, kunsti- ja arheoloogiahuvilistele. Palju sellest, mida olete varem vaid kooliõpikuis või kunstiraamatuis näinud, on siin ehedal kujul olemas.

Kõikide muuseumide üleslugemine läheks pikaks, kuid kui te kord juba Berliinis olete, tuleks isegi suurima lõbutsemise, poodlemise ja gurmeetamise vahel käia ära vähemalt ühes neist, nimelt Pergamoni muuseumis. Siin on tallel Euroopa suurim ja kuulsaim antiigikogu, mille ehteiks on Saksa arheoloogide poolt Lähis-Ida ekspeditsioonidelt kaasa toodud aarded nagu suurejooneline Pergamoni altar, Miletose turuväravad, imeline värvilisest kahhelist Babüloonia väravad, filigraanses tahvelmaali tehnikas Aleppo kamber jpm. Kuid siinkandis asub ka Saksa vaimuhiiglaste kants – Humboldti ülikooli, kus on õppinud nii Heinrich Heine, Felix Mendelssohn, Karl Marx, Friedrich Engels ja paljud teised Euroopa ja Saksa mõttehiiglased ja silmapaistvad teadlased.
Kindlasti on sisseastumist väärt ka 15. sajandi keskpaigas rajatud Hohenzollernite dünastia linnavälise hiigelresidentsi keskmes olnud ja 19. sajandi lõpus tänase suurejoonelise sise- ja välisilme saanud Berliini toomkirik, kuhu on maetud ligi kaheksakümmend Preisi kuningliku dünastia liiget, sealhulgas Preisimaa esimene kuningas Friedrich I. Ning muidugi ei saa jätta kasutamata juhust, et imetleda linna kaunist panoraami endise Ida-Saksamaa sümboli – Alexanderplatzil asuva kuulsa pöörleva kohvikuga Berliini teletornist. Rahva seas „hambaorgiks“ kutsutud telemast on kõrguselt teine ehitis Euroopas (365m). Platsi lähiümbrus on pilgeni täis suuremaid ja väiksemaid kaubanduskeskusi.

Berliin on eco-hipe´i pealinn Euroopas

Berliin võib end pidada õigustatult Euroopa kõige rohelisemaks pealinnaks, sest pargid ja haljasalad võtavad enda alla tervelt kolmandiku linna territooriumist. Kuid tuntud on ka berliinlaste roheline mõtteviis laiemalt: see algab hoolikast prügisorteerimisest, säästlikust eluviisist, taaskasutamisest, jalgrattalembusest ning jõuab kaarega välja hotellidesse, büroodesse ja restoranidesse.

Puhast ja head elukeskkonda väärtustavad berliinlased väga ning saavad aru, et selle hoidmine on nende enda kätes. Lisaks arvukatele haljasaladele on ka just viimastel aastatel hakatud linna ja selle lähiümbrusesse ning majade sisehoovidesse rajama väikeaedu. Suuremas plaanis on kavas endised tööstus- ja toomispiirkonnad haljastada ning endisest Tempelhofi lennujaamast saab peagi linna kõige suurem avalik park, mille esimene järk avatakse juba sel suvel. Berliin on ka tuntud jalgratturite linn – 12% inimestest teeb oma käigud jalgrattal ja selleks on rajatud 950 km pikkune teedevõrk.

Kuna linna transpordisüsteem on igati eeskujulik ja töötab ööpäev läbi, eelistab suur osa linlasi autole just seda. Ettevõtted Berlin on Bike ja Fahrradstation pakuvad turistidele laenutuseks jalgrattaid, teekaarte ja giidiga temaatilisi jalgrattatuure. Sarnaselt mitmele teisele Euroopa linnale on ka Berliinis trammirööbaste vahele rajatud mururibad ja nii jääb mulje, nagu sõidaks need mööda haljendavat aasa. Selleks, et Berliinis mõnusalt ja muretult liigelda ja ilma rahata olulisemaid vaatamisväärsusi (koos kaardiga on prii või soodussissepääs 160nesse) külastada, on igati mõistlik soetada Berlin WelcomeCard (www.visitberlin.de).

„Roheline köök“

Berliinis avati esimene ökotoidupood juba 1978. aastal ning ökotoit on jätkuvalt kuum teema. Ega asjata asu just Berliinis Euroopa suurim ökokaubamaja LPG (www.lpg-biomarkt.de), mis on suurim nii valiku (18000 nimetust) kui ka suurima müügipinna (1600 m2) poolest.

Siin tasuks ära käia kasvõi lihtsalt selleks, et näha seda mastaapi ja võrrelda, kui pikk tee meil veel selles vallas käia on. LPG´s müüakse nii toidukaupu, veine, rõivaid kui ka ökokosmeetikat. Ainuüksi ökoveine on müügil üle 200, teist sama palju on erinevaid juustusorte. Ka Berliini restoranides ja kohvikutes on öko väga in ja kõige kuumemad tegijad gurmee vallas järgivad raudselt seda joont. Samuti kasvab Berliinis hoogsalt „rohenäppude“ armee ja üldlevinuks on saanud deviis: kasvata oma toit ise.

Lisaks elanikele järgivad seda põhimõtet ka Berliini parimate restoranide ja kohvikute peakokad. Eelmise aasta parimaks kokaks valitud restorani Margaux´ (www.margaux-berlin.de) peakokk Michael Hoffmann sai tiitli “loomingulise rohelise köögi” eest. Restoranis pakutakse peamiselt aedviljatoite, mida kasvatab peakokk ise Potsdamis oma kodu 200 ruutmeetrisel aiamaal.

Samuti on ülitrendikas taimetoidukohvik Chipps & Cookies Cream (www.cookiescream.com), kus samuti kasvatatakse kõik vajaminev ise. Ning selles saab oma silmaga veenduda – kohviku katuseterrassilgi on väike, kuid rikkalik aed, kust kõik kiiresti käepäraselt kätte saab.

Kuid muidugi on Berliin tänu ümbritsevale viljakale Brandenburgi liidumaale priviligeeritud seisuses niikuinii, sest kõik hea ja värske jõuab kiiresti kohale. Berliinlased jumaldavad oma maheturgusid Lausitzer Platzil, Chamissoplatzil, Winterfeldtplatzil ja Maybachuferil, orgaanilist toitu pakuvad ka Demeter, Bioland ja Marheineke-Markthalle. Mitmed tipprestoranid kasutavad eranditult ökotooraineid nagu näiteks Kreeka restoran Z (www.z-restaurants.de), Engelbecken (www.engelbecken.de) ja Lei e Lui (www.lei-e-lui.de) esindades samal ajal väga erinevaid köögitraditsioone.

Veganid leiavad meelepärast hamba alla restoranis Naturalmente (www.naturalmente.de), kus igal pühapäeval toimuvad suured brunch´id on populaarsed üle terve linna ning väga hinnatud on ka Foodorama (www.foodorama.de). Kuid see, et ka kiirtoit võib olla mahe, võib paljudele olla üllatus. Friedrichstraße rongijaamas asuv supermõnus kiirsöögirestoran Supergood on linna suurim mahetoitu pakkuv fast food paik ja alati rahvast täis (www.supergood.com). Isegi need, keda tõmbavad Berliini kuulsad karrivorstikesed, saavad neid nautida Gendarmenmarktil asuvas Witty’s õndsas teadmises, et need on mahedad! (www.wittys-berlin.de) Ka burgerisõbrad ei pea muretsema maheburgereid Wiener Straßel asuvas burgerirestoranis süües, et saavad sellest surmava kolesteroolilaksu (www.yellow-sunshine.de).

Parim paik second-hand shoppinguks

Berliin on vaieldamatult Saksamaa moepealinn ja üks Euroopa poodlejate lemmiksihtkohti. Kuid neid kohti tuleb teada, sest uued tõusvad tähed ja noored julged tulijad on oma poed ja ateljeed püsti pannud eemal suurtest ja eksklusiivsetest kaubandus- ja ostukeskustest.

Eelkõige peaks trendi- ja moeteadlikud seadma sammud Ida-Berliini: Mittesse, Kreuzbergi, Prenzlauer Bergi ja Friedrichshaini kanti. Siin kerkib trendikat, põnevat ja omanäolist moodi pakkuvaid poekesi nagu seeni pärast vihma. Otsida tasub eelkõige Oranienburger Tor´i, Hackescher Markt`i ja Rosa-Luxemburg-Platzi ümbrusest, kus juba vaateaknad ise selle sees toimuvat reedavad. Mulackstrasset ja Gipsstrasset kutsutakse “Berliini Väikeseks Sohoks”, sest just siin asub Berliini kirev ja rahvusvaheline boheemlaste ja noorte kunstnike elurajoon.

Neue Schönhauser ja Alte Schönhauser Straße ning Münzstraßel on nende poekesed-stuudiod kõik kenasti reas. Denimi-sõpradele on ülioluline meelde jätta aadress Neue Schönhauser Straße 13, kus asub kuulus teksapood “14oz” (www.14oz-berlin.com). Prenzlauer Bergis on end sisse seadnud julged avangardistid ja eneseteadlikud tegijad, kes tulevad lagedale kõige pöörasemate ideedega. Teised jälle on saanud juba jala ukse vahele kuulsal “Casting-alleel” asuvates butiikides ja loodavad vägevate patroonide toel moetaevasse tõusta. Uus nn moe-miil on tekkinud Friedrichshainis asuvast Wühlischstrassest ja selle pikendusest Kopernikusstraßest, see ongi megatrendikas Fashionhain. Siin korraldatakse väga mõnusaid ostuöid koos söögi-joogi ja muusikaga (www.fashionhain.de). Siin asub tõeliste moeteadlike unistuste pood, rahvusvahelisi highlight brände esindav "F95"(www.f95store.de).

Taaskasutus on Berliinis au sees

Ka moetööstuses ja rõivadisainis on märksõnaks orgaanilised materjalid, mida on hakatud sarnaselt slow foodiga kutsuma saksa-inglise sõnapaariga slow mode (aeglane mood). Praegu on kuumemad tegijad selles vallas Slowmo (www.slowmo.eu), Treches (www.treches.com); Berlin Denim (www.berlindenim.com) – kõik need ja paljud teised väikeseeriaid tootvad äärmiselt omanäolised kaubamärgid esitlevad end kord aastas Berlini Moenädalal „rohelist moodi“ propageerivas sarjas „thekey.to“. Suurim “rohelise moe” kaubamaja De la Reh avati kaks aastat tagasi Nürnberger Straßel (www.delareh.de).

Väga hea valikuga on Prenzlauer Bergis asuv Wertvoll, kus leiab nii Kuyichi teksaseid, Terra Plana jalavarje kui g=9.8 supermõnusat pesu (www.wertvoll-berlin.com). Gärtnerstraßel asuv Dollyrocker on ökosõbralik ja imearmsaid kantud riietest ja kangastest tehtud lasterõivaid müüv kauplus (www.dollyrocker.de). Kel aga soov lambi või riiuliga koju naasta, seadku sammud kas Kulturbrauereis asuvasse Green Livingusse (www.green-living-berlin.de) Heimatgrüni (www.heimatgruen.net), mõlemast saab nii kuhjaga häid ideid kui ka ülimõnusaid sisustusasju osta.

Rannabaar Berliini moodi. FOTOD: GÜNTER STEFFEN, WOLGANG SCHOLVIEN, RIINA LUIK

Kui sind huvitab Berliinis mingi kitsam loome- või elustiili valdkond, ökovärk jms. on mõistlik end bukkida mõnele goArt (www.goart-berlin.de/Sustainable.htm) või ID22 (www.id22.net) eragiidiga tuurile. See pole kallis ning sa kohtud esiteks toredate noorte inimestega ja teiseks leiad täpselt selle, mida oled tulnud siia otsima.

Unetutele ehk lühike teejuht Berliini ööellu

Need, kes eelistavad päevale ööd, ei pea Berliinist samuti pettunult lahkuma – ja sellepärast ei pea tingimata aega vaid ööklubides veetma. Berliin pakub kuhjaga kultuurset meelelahutust nii hilistel õhtutundidel kui ka öösel.

Näiteks 28. aprillil toimub Pikk Ooperi ja Teatriöö (www.kulturprojekte-berlin.de), kus 60 laval näidatakse ligi kahtsada teatri- ja ooperilavastust. Samavõrd huvitav on 2. juunil toimuv Teaduseöö (www.langenachtderwissenschaften.de, mil kuuskümmend teadusasutust, muuseumit ja ülikooli avavad tavakülastajatele teaduse salapäraseid tagamaid.

Kuid äge klubikultuur ja hommikuni kestvad peod on muidugi Berliini märksõnad. Erinevalt sellistest peolinnadest nagu New York ja London, ei vaibu peomöll Berliinis kunagi, sest klubidel puudub ametlik sulgemisaeg. Berliinlased viskavad nalja, et see on ainus linn maailmas, kuhu tuleb ööklubisse minnes päikeseprillid kaasa võtta, kuna on suur tõenäosus, et tervitad enne koikusse saamist päikesetõusu.

Kas oled Techno, Hip Hop´i, House´i, Rock´i, Reggae´ või tango austaja – igaüks leiab endale Berliinist meelepärase klubi ja ürituse. Berliin oli 90ndate keskel Euroopa techno-muusika pealinn ning see tõi siia kokku elektroonilise muusika viljelejate absoluutse eliidi. Staarid nagu Richie Hawtin, Sven Väth ja Paul van Dyk, kes keerutavad plaate New Yorgist Ibizani, on endale teinud “pesad” Berliini intiimsetes muusikaklubides. Astu läbi!

Rohelised öömajad

Ka kõige suurem poodleja ja hullem peoloom tahab pärast väsitavad päeva või ööd lõpuks pea padjale panna. Pole probleem – Berliini peetakse Euroopa kõige moodsamate hotellide linnaks, kus muide esimestena Euroopas käivitati hotellides keskkonnasäästlikud põhimõtted. Rohelise mõtlemise eestvedajad hotellinduses on näiteks esimene 100protsendiliselt töötav ökohotell MitArt (www.mitart.de), kus kõik materjalid, koristusvahendid ja pakutav toit on looduslikku päritolu ning jälgitakse ka loodus- ja energiasäästlikke põhimõtteid, samuti Maritim ProArte (www.maritim.de), mis on samuti läbinisti öko, samuti hostel Die Fabrik (www.diefabrik.com) ning ainult naturaalseid materjale kasutavas (ka koristuses ja pesupesemises jms) hotellis Bleibtreu on ka suurepärane tervisliku mahetoidu restoran (www.bleibtreu.com).

(Reisimaailm 2/2012)