Alsace on piirkond Prantsusmaa kirdenurgas, mis jääb laias laastus Strasbourgi ja Mulhousi vahele. See on koduks mõningatele maailma parimatele valgetele veinidele ning on kuulus ka oma veinitee poolest. Just sellepärast ongi see parim sihtkoht, kus komplektset veinimaailma paremini tundma õppida, mõistmaks ühe lihtsa lauaveini ja mõne Grand Cru Rieslingu vahelist erinevust.

Alsace ei ole siiski ainult veinisõpradele. Veinitee moodustab idüllilise terviku, millest leiab endale igaüks midagi. Seetõttu pakub veinitee läbisõitmine elamust ka neile, kellele meeldib lihtne rahulik kulgemine ning kes armastavad kauneid vaateid, idülli ja head toitu. Veiniarmastus tuleb samuti kasuks.

Alsace´i veinitee on ligikaudu 170 km pikk ja läbib mitmeid armsaid külakesi oma värvikirevate karkassehitiste, keskaegsete müüride ja lossidega, mis on ümbritsetud viinapuuaedadest. GPS on liiklemisel abiks, kuid veinitee on hästi tähistatud ning teinekord on isegi soovitatav GPS välja lülitada ja väike kõrvalepõige teha, et näha ja kogeda midagi, mida massituristidele ei pakuta. Teinekord leiab niimoodi nii mõndagi huvitavat.

Alsace´i tasub ehk külastada oktoobris, kui marjad on kohe-kohe valmimas, samas korje ei ole veel alanud ning ilmad on veel mõnusalt soojad. Veidi hilisemal perioodil, kui korje on juba täies hoos, võib juhtuda, et veinimeistrid on kogu perekonnaga põllul ja turistide jaoks lihtsalt ei ole aega. Aga kui kiire korjeperiood välja jätta, siis leiavad kohalikud veinimeistrid alati lahkelt aega, et pakkuda oma veine maitsmiseks ja kiitmiseks. Veinimõisate külastused tasub teha kas ennelõunal või pärastlõunal, sest lõuna paiku toimetatakse tavaliselt omi asju. Alsace on küll Prantsusmaa, ent pikemaks ja sügavamaks vestluseks veinidest tuleb kasuks ka hea saksa keele oskus.

Kogu veinitee läbimiseks tuleb esmalt võtta suund Strasbourgile. Kes ei ole enne Strasbourgis käinud, siis kindlasti tasub ka sellest linnast läbi astuda, et külastada vanalinna või teha väikene laevatripp Illi jõel, kaeda võimsat Gooti katedraali ning tutvuda huvitava Petite France´iga. Strasbourg on ka viimane koht, kus enne veiniteele suundumist võib süümepiinadeta õhtusöögi, näiteks Rielsinguga valmistatud hapukapsa ja seakoodi kõrvale veel õlut võtta. Tugeva Saksa mõjutusega on kohalik õlu, näiteks Fischer või Kronenbourg ülimaitsev!

Viinapuuaiad tüüpilisel Alsace´i maastikul.

Veinitee päris algus asub Strasbourgi lähedal. Sealt algavad ka veinitee esimesed kaunid vaated. Taamal kõrguvate Vogeesi mägede taustal võib nautida imeilusaid vaateid alla orgu idüllilistele Alsace´i külakestele, mille keskel kõrguvad kirikutornid. Alsace´i külade traditsiooniline arhitektuur pakub imepärast silmailu: puitsõrestikmajad on värvitud erksate värvidega ning need ei ole palju muutunud 15. sajandist saadik, mil nad veiniistanduste kasvatajate poolt ehitati. Alsace on looduskaunis koht, mis võtab kohati hingetuks. Võimalusel võib veiniteelt väikese kõrvakepõike teha, et teha kerge jalutuskäik Vogeesides ja nautida kõiki neid kauneid vaateid.

Veinitee tohtutu populaarsusega kaasneb muidugi ka suur turistide hulk, mistõttu tasub keha kinnitamiseks valida ehk mõni vaiksem ja turismiraamatutes mainimata jäänud vähemtuntud külake. Näiteks uhke keskväljakuga Molsheim. Kui vähegi on aega, siis tasub kohvikutes veidi aeg maha võtta ja jälgida kohalike toimetamisi. Eriti põnev on jälgida, kuidas prantslased hommikul oma pikkade saiade jahil käivad ning kehakinnituseks hommikukohvi saatel kiirelt saiakesi võtavad.

Colmar on linn, mida tasub veiniteel kindlasti külastada ja kuhu võimalusel öömajale sättida, sest sinna ümbrusesse jäävad Alsace´i peamised Grand Cru piirkonnad. Teel Colmari jääb ette palju vaatamisväärsusi, näiteks Alsace’i sümbol Selestatist pisut läänes asuv Alsace väljade üle valvav 700 m kõrgusel kaljul asuv keskaegne Haut Koenigsbourgi kindlusloss. Samuti on teel Colmari kõrvalpõiget väärt keskaegne linnake nimega Kaysersberg.

Kaysersbergis on kaunites ridades puitsõrestikmajad ning Kaysersberg ise on üks Alsace´i parimaid veinipiirkondi. Veel väärib teel Colmari külastust ka renesansimajade ja Rieslingu poolest kuulus Riquewihr. Seal on tänaseni säilinud linnamüür väravate ja kaitsetornidega ning loomulikult jälle puitsõrestikmajad ja veinikeldrid. Kõik see teeb Riquewihrist ühe maalilisema keskaegse linnakese Vogeesides.

Väike Veneetsia: idülliline söögipeatus kanalite kaldail.

Colmar on osake veiniteest, millel on väga kena ajalooline keskus. Öömaja tasuks kindlasti võtta linna keskel, kuna ülejäänud osa linnast ei ole nii suurepärane. Colmar on tüüpilise Alsace’i idüllilise linnasüdamega, kust leiab taaskord maalilisi puitsõrestikmaju, võimsa katedraali ning pärlina imetabase väikese Veneetsia kvartali. See on nagu tõeline Veneetsia, kus päeval on võimalik gondlilaadsete paadikestega mööda jõge sõita ning imetleda armsaid vaated jõekallastele ning pajudele puitmajadele.

Õhtusöök tasuks sättida just väikesesse Veneetsiasse, sest raske on leida idüllilisemat kohta kohaliku Alsace´i kuulsa Tarte Flambee järgiproovimiseks ja hea veini nautimiseks kui päikeseloojangul kanaliäärsetel terrassidel. Kaaslasteks on kanalil toitu noolivad kaunid luiged, pardid ja isegi üks äraeksinud saarmas. Lisaks asub Colmaris ka Ameerika vabadussamba koopia, sest siit on pärit kuju autor, skulptor Frederic Auguste Barthold.

Tagasiteel võib teha väikese põike Saksamaale ning liikuda tagasi üles läbi Schwarzwaldi. GPSil „väldi kiirteid” nupule vajutades on kulgemine küll pisut vaevalisem kui kiirteedel, ent kaunid vaated mägiteedelt tasuvad selle kuhjaga.

Vahepeatuseks võib GPSile ette seada linnakese nimega Triberg, kus asub kaunis looduspark ja Saksamaa kõrgeim juga.

Vahelepõige Saksamaale: sealne suurim juga Tribergis.

Alsace´i veinipiirkond

Alsace´i veinimaailm on segu prantsuse ja saksa omast. Kuigi tegemist on Prantsusmaaga, siis veinikultuur on lähedasem pigem Saksamaale. Näiteks on viinamarjad peamiselt sakslased - Riesling, Gewürztraminer, Auxerrois, Sylvaner, Pinot Blanc ja Muscat.

Muide, Alsace on ainus prantsuse piirkond, kus on lubatud kasvatada Rieslingut. Punastest sortidest leiab siit vaid Pinot Noiri. Saksamaale viitab ka kvaliteedisüsteem, kus viinamarja sort on olulisem kui kasvupiirkond. Ka pudelile märgitakse tihti vaid viinamari või viinamari koos kasvukohaga. Ka veinipudelid on pigem saksalikult saledad ja kõrge kaelaga.

Alsace´i parimad veinipiirkonnad on Grand Crud ja neid on kokku 51.

Mõned märksõnad, mis on abiks veinipudelite siltide lugemisel:
• Edelzwicker – lihtne vein mitme sordi segust
• Cremant – Alsace´i vahuvein. Valmistatud Champagne´i meetodil mitmest viinamarjast.
• Vendage Tardive ja Selection de Grains Nobles tähistavad hiliskorjet.

Alsace´i köök

Toidu osas tuleb siiski arvestada, et ajalooliselt on sellel piirkonnal väga tugevad seosed Saksamaaga, mistõttu Alsace´i köök ei peegelda tüüpilist Prantsuse kööki. Nii on siin hästi kodunenud sakslastele nii omased hapukapsas, spargel, vorstid ja õlu. Alsace´s süüakse hapukapsast sealjuures mitte ainult sealiha, vaid isegi heeringa või tigudega. Portsjonid on tavaliselt suured, nii nagu eestlasedki on harjunud.

Kohalik toit moodustavad veiniga lahutamatu koosluse: Pinot Gris hiliskorje hanemaksaga, karge Riesling traditsioonilise hapukapsa ja maitsvate vorstikestega või jõeforell, mida täiendab kerge Silvaner või Pinot Blanc.

Loomulikult tuleb järgi proovida ka kuulus Tarte Flambee. See on pitsalaadne tulel küpsetatud lahtine pirukas, mis on kaetud rohke juustu, peekoni ja sibulaga. Meenutab natukene pitsat, aga alsasslase kuuldes ei tohiks neid kahte asja mitte kunagi võrrelda. Ja tõele au andes on nad ka absoluutselt erinevad. Maitseb see muidugi ülihästi. Kohalikest roogadest väärivad järgiproovimist kindlasti veel ka munanuudlid.

Alsace´is tuleb veel ära proovida ka kohalik kuulus Munsteri juust. Munster on ümmargune, oranži koorikuga, seest valminud, tugeva lõhnaga, pisut vürtsine juust. Ja kus mujal seda nautida, kui mitte Colmarist veidi läände jäävas Munsteris.

Magustoitudest võib proovida ümaras vormis küpsetatud keeksi, kindlasti Alsace piparkooke ning maitsvat muretaignapõhjal ploomikooki.

Artikkel on pärit veiniportaalist veiniguru.ee