300 euroga läbi kogu Venemaa, I osa: uued tutvused ja säästuelu Kremli külje all

 (11)
Moskva Punane väljak.
Moskva Punane väljak.Foto: Shutterstock

Eelmise õhtu napse peas veel vimmeldamas viskan kuuma Maroko päikese all naljaviluks välja oma järgmise reisiplaani. Oleks ju äge minna mööda maad läbi Venemaa suure Hiina endani. Järgneb pikk naer.
Kaks kuud hiljem pajatan oma esimesena Annikale, kes ise tol hetkel Austraalias resideerub. Arvab, et olen kõige segasem vend, aga kiidab reisi heaks ja sellest mulle piisab.
Ma kahtlen, kas mu reis kulgeb nagu neil kahel kangel härral teleekraanil – eelarve on kõigest 300 eurot.

1- 2. päev: 16 tundi bussis, Kreml ja mitte nii ilusad naised, kui räägitakse
Plaan Hiina jõuda on katki, sest viisadega ei läinud hästi. Seljakotirändurid pole lihtsalt sinna teretulnud. Uus plaan on jõuda kas Jaapanisse või kes teab kuhu. Ongi põnevam. Kokku peaks kestma reis kuid.
Asjade pakkimine ja garderoobi valimine polegi nii lihtne.
Seekordne reis erineb teistest natuke ka selle poolest, et mul kaasas algaja seikleja, ka nimega Tauri. Kas ikka on? Enne, kui teda bussijaamas näen, ei saa selleski kindel olla. Annikaga viimased targad jutud ajatud külastan veelkorra ka Sandrat, et lasta ennast väikese einega kostitada. Enne bussile minekut haaran poest mõned kommid, šokolaadi ja paar pakki kiirsuppi, mõne pudeli Vana Tallinnat ja pirukad. Ka Tauri on lõpuks kohal.
Kas peaks põdema või kartma - ei tea. Lihtsalt tundetu on olla.
00.05 jõuame Luhamaale, kus ootab meid ees Lätist tulnud buss. Algus on hea, sest buss on luksuslik. Antakse tekid ja padjad isegi. Ainuke nõme asi on see, et ühtegi peatust ei tehta ja tualeti külastamine on minu pikkusega inimesele tehtud meeletult keerukaks. Piiriületus kulgeb hoolimatta kuulujuttudest mõnusalt. 00.55 oleme juba tagasi pikal teel Moskva suunas.

Kaks mitte kuigi kanget Venemaal: Tauri & Tauri Moskvas. Tauri, reisiblogija
Seotud lood:

Mida lähemale Moskvale, seda halvem tundub minu riiete valik. Maha sajab lumi ja kraadid väljas võtavad suuna miinusesse. Samal ajal, kui teine Tauri rahulikult lõõska laseb, istun mina murelikult aknast välja passides.
Täpselt 12:00 päeval oleme Moskvas. Lumi on asendunud külma tuule ja vihmaga. Mõnus vastuvõtt tõesti. Oleme otsustanud, et võtame suuna kesklinna poole, mis jääb bussijaamast 24 km kaugusele ja otsime selleks õhtuks öömaja. Kuna meie eelarve on väike ja sel päeval mingi põhjusel metrooga otse Kremli kanti ei saa, siis valime säästuväljapääsu: otsustame alustada jalgsimatka. Vahepeal õnnestub bussiga mõned kilomeetrid jänest sõita, aga jääb veel 20 km Moskva teid ja 6,5 tundi jalutamist. Teistele ei soovita.
Hostel asub Kremli müürist umbes kilomeetri kaugusel. Võiks öelda, et üsnagi loomingulise väljanägemisega koht. Red Kremlin Hostelis maksab öö 325 rubla ehk umbes 4,3 eurot. Eesti maksavad samas mastis hostelid kuni 30 eurot, mis on ajuvaba. Ega hosteli välimus tegelikult ei huvita ka. Jalad tulitavad all ja õlad on kompsu tassimisest valusad. Inimesi on palju ja teenindus meeldib. Meie kasutuses on hosteli kõige odavam tuba ehk 16 inimese jagatud tuba. Kõik on õnneks puhas ja kui viite tärni taga ei aja ongi sellistest asjadest savi. Õhtu kulgeb edasi vaikses ja sumisevas tempos nagu Venemaale kohale. Laual leiavad koha vorstivõileivad ja pudel seda kõikse paremat.

Tavaline õhtusöök. Tauri, reisiblogija

Hommikuks on kiirnuudlitest supp - kui uskuda pakendit, siis kanaga. Siiski on unustanud tootjad mainida, et kui sealt pakist suppi tahta on lisaks kuumale veele vaja ka elavat kujutlusvõimet. Saan aru, miks ma seda jama kunagi varem söönud pole. Edasi kulgeb päev mõõda Moskvat kõmpides peamiselt Kremli rajoonis. Tauril õnnestub langeda pildistades ka ühe tuvimehe ohviriks. Seekord siis tuvimehe saagiks 4 eurot ja kasutatud kõrvaklapid. Kõib läheb kaubaks.

Hommikusöögi ajal liitub meiega paar kohalikku meie vanuses noormeest. Vennad, selgub hiljem. Nagu ka see, et nad polegi päris kohalikud, no vähemalt mitte eestlaste arvates. Moskva inimese jaoks muidugi on - nimelt on nad pärit Ukraina okupeeritud aladelt Donetskist. Jutu käigus jääb mulje, et neid väga see Vene-teema ei häiri, mis tundub meile kahtlane. Ometigi räägivad and, et vanasti oli kaks head linna Ukrainas: Kiev ja Donetsk. Neis raha liikus aga enam ei ole midagi. Ei saa üle ega ümber ka hinnavõrdlusest. Kütus kuni 0.50 senti, kohvi tänaval umbes 0,90 senti, sai umbes 1 euro, suitsud 90 senti, pool liitrit viina keskmiselt 3.2 -4.2 eurot, jogurtijoogid 250ml umbes 50 senti, sulatatud juust ühe euro ringis. Linn ise on puhas ja teed paremas seisus kui Tallinnas. Majad on uhked ja autopark samuti. Kui rikkust on antud või kuskilt võetud, siis selle väljanäitamisega siin ennast tagasi ei hoita. Hoolimata sellest on inimesed sõbralikud.
Kui vene naistest on seni minu kõrvu jutud jõudnud kui sama ilusatest nagu Ukrainas, siis selles asjas ma ei nõustu. Ukraina jääb ikka tugevalt peale. Erinevalt venelastest, keda olen kohanud Narvas või näiteks Jõhvis, on siinsed inimesed väga sõbralikud. Isiklikult Moskva väga muljet ei avalda. Üks asi oli siiski huvitav. Kaubamajades müüakse lahtist jäätist, mille hind jääb umbes 50 sendi kanti ja selle jäätise nimel seisavad inimesed kuni tunni järjekorras. Selle tee võtsime ka meie ette ja peale esimest ampsu oli ka mulle see põhjus selge. Võrratu!
Õhtu võtab ilmselt taas mõnusa sumiseva lõpu. Homme saab ilmselt meie Moskva seiklus läbi ja edasi peaks teekond minema edasi järgmisse suurlinna: 420 km ja Nižni Novgorod. Palju hääletamist ja jalutamist.

Seiklejaid toetab CANON.