1. Saare võimalikkus: Vassili saarele Erartasse

Vassili saarest kujunes 19. sajandil tööstussaar, sellel ehitati laevu. Muidugi olid ka siis vee piiril mõned paleed. Sügavamale saarele viivatel liinidel (tänavanimesid ei vaevunud keegi nii proosalises kandis panema hakkama) võis ju muidugi juhtuda, et mõni sinna sattunud inimene oli laevainsener või tassis koguni kaasas molbertit, et laevu maalida, aga rohkem seal kunstile kohta kindlasti ei olnud.
Just saare kaugemas nurgas on elu kõige rohkem muutunud ja enamus inimesi peaks seda muutuseks paremuse poole.
Teekond Erarta muuseumisse Vassili saare tagumises nurgas on üsna pikk. Jalutuskäik mööda kaldapealset tundub - ja ongi - hea mõte, võtab muuseumis käik siiski kindlasti vähemalt pool päeva.
Aga õnneks ootab kohe kohale jõudes kohvik, kus juba esimesi kunstiteoseid näeb ning tegelikult on muuseumil olemas ka väga ilus restoran.
Erartat ei tee eriliseks mitte aga kohvik (ja uuemat vene disaini müüvad poed), vaid asjaolu, et tegemist on eramuuseumiga, mille eesmärk on avastada, uurida, koguda ja tutvustada andekate Vene nüüdisaja kunstnike töid.
Erinevalt riiklikest suurtest ja - vabandust – üsna arrogantsetest muuseumitest on Erartas kunsti vaatamine tehtud mugavaks ja meeldivaks kogemuseks, mida muuseumi töötajad kutsuvad ka üles pildistama ja sotsiaalmeedias jagama! Ei mingeid lisatasusid selle eest, kui tahate endast mõne oma uue lemmikkunstniku pildi eest selfie teha. (Ja ei mingeid Jaapani rühmaturiste, seni.)
Muuseumi kogud pakuvad võimalust vaadata nii tuntud meistrite teoseid kui ka loomupäraste annetega autentsete kunstnike töid, kes ei ole veel laialt tuntud. Peale püsiekspositsiooni Erarta muuseumi vasakus tiivas tegeleb Peterburi muuseum ka näituseprojektidega. Neist suurim on „Venemaa Erarta muuseumis”, mis tutvustab Venemaa eri piirkondadest, näiteks Permist, Krasnodarist, Ufast, Novosibirskist ja paljudest muudest meile tundmatutest kohtadest pärit andekate kunstnike teoseid.
Kui te arvate, et Vene uuem kunst on sama huumorivaene, kui mõnisada aastat tagasi, siis selle arvamuse ümberlükkamiseks piisab vaid sellest, kui guugeldada näiteks Nikolai Kopeikini nime.


Parim koht õhtusöögiks: Taldrik puhtaks!
Vassili saar pakub muidugi ka võimalusi süüa ja ööd veeta, ent kui tahate ka öises Peterburis ringi vaadata, siis pärast sildade ülestõstmist olete sellest saarest praktiliselt ära lõigatud. Teisele kaldale tagasi jõudes võite omasuguseid piiterlasi, kes päeva mõnes uuemat kunsti eksponeerivas muuseumis või galeriis veetnud, kohata kindlasti näiteks restoranis Общество чистых тарелок ehk Puhaste taldrikute klubi, kus toit on tõepoolest nii hea, et sellest kunagi midagi alles ei jää. (Ehkki portsjonid ei ole väiksed ja hinnad suured).

Talv Peterburis Foto: Shutterstock

Teel vähemtuntud kohtadesse näeb tegelikult ära ka kõik Peterburi ikoonilised kohad ja asjad - see linn lihtsalt on ajalugu täis igal sammul.