Kas tehnoloogia areng võib reisimise muuta meie jaoks üleliigseks? Facebooki poolt kahe miljardi dollari eest hiljuti omandatud Oculus arendab tehisreaalsuse kogemise prille, mis aitavad tunda end populaarsete vaatamisväärsuste juures ja näha kõike, justnagu ümbritseks see vaatajat lahkumata.

Proovisin eelmisel õhtul Londonis Oculus Rifti virtuaalprille, et uidata ühe villa ümbruses Toscanas.

See on tõetruum kui kohalikus 3D-kinos või Imaxis, sest Oculus Rift loob vaataja ümber pildi, mis arvestab sellega, mis suunas parasjagu pead pöörata. Ühe silmapilguga olin ma Londoni kesklinnast jõudnud puidust laetaladega Itaalia peidukohta argimurede eest, ümberringi mäenõlvad ja ringi lendavad liblikad.

Kui soovisin reisida kuhugi mujale, pakuti mulle kihutamist Ameerika mägedel ja pilvelõhkuja otsast allahüppamist.

Kuigi pilt polnud lõpuni veenev - kvaliteet tundus umbes sama kui esimese põlvkonna Playstationitel või Xboxidel, siis pildi selgus paraneb uute seadmetega kiiresti ja pakub juba praegu üsna ehedat tunnet viibimisest kuskil Toscana nõlvade keskel. Turismiasjatundjad ennustavad, et lähema kümne aasta jooksul saame me maailma tuntuimate vaatamisväärsuste juurde reisida üsna tõetruu tehisreaalsuse abiga.

Kuid kas see tähendab, et unustame need pikad reisid kaugetesse sihtkohtadesse ja hakkame käima virtuaalreisidel oma kodust?
Virtuaalprillid ja kompamiskindad aitavad tulevikus reisida või enne reisi ostmist proovida, kuidas sihtkohas olemine tundub.

Skyskanneri ärilt ärile teenuste juht Filip Filipov nii ei arva: "reisikogemus inimesena kõigi meeltega kohapeal tajudes ei kao kuhugi."

Selle asemel ennustab ta virtuaalmaailma tehnoloogiate läbimurret reiside müügis nö "proovi, enne kui lähed" meetodil, et reisija ei peaks oma reisi enam pimesi ostma.

Praktikas tähendab see, et võiksime enne "külastada" seda Toscana villat, mille tahame puhkuseks rentida ja uurida, kas Suur Korallrahu ikka on meie jaoks, enne kui raiskame suure summa pika lennureisi peale. Samuti saame proovida, kas trekkimine Machu Picchule on seda vaeva väärt. Tehnika arenedes lisanduvad ka puudutuse sensorid, et saaksime kaugeid asju katsuda.

Kuid see pole ainus meid ootav muutus. Hiljuti avaldatud Skyskanneri turismi tuleviku kokkuvõttes toodi välja mitmed uuendused, mis meid ees ootavad järgmise kümne aasta jooksul.

Digitaalsed reisikaaslased

2024. aastaks on ilmselt olemas nn e-reisikaaslased, kes on meie virtuaalsed saatjad ja kasutavad tehisintellekti meid igal ajal abistades. Nad soovitavad ja broneerivad reise vastavalt meie soovidele. Vastavalt meie personaalsusele, näo- ja hääletuvastusele ning varasematele eelistustele antakse soovitused, mida edasi teha. Reisibürood võivad hakata pakkuma ka enda e-reisikaaslasi, mis soovitavad nende pakutud teenuseid ja lahendavad reisil olles jooksvalt tekkivaid probleeme.

Kantavad nutiseadmed

Tundub, et Google Glass on juba mõne aasta pärast kasutusel. Kuid tulevikus võivad sellised mobiilsed seadmed olla nii väikesed, et mahuvad näiteks kontaktläätse sisse. Lisaks muudele funktsioonidele aitab see tehnoloogia tõlkida jooksvalt kõnet võõrkeelest kasutaja emakeelde ja vastupidi. Samuti saab kõiki oma reisikaaslasi, näiteks lapsi asukohapõhiselt jälgida ja vaadata seda, mida nemad näevad kantavate kaamerate vahendusel.

Semantiline otsing

2024. aastal saavad masinad aru inimese hääletoonist, emotsioonidest ja liigutustest ning oskavad sellele vastavalt leida just neid tooteid, mida me hetkel võiksime tahta tarbida. Näiteks kui masin leiab, et oled liiga kurb, siis pakutakse sulle meelelahutust, mis kurbuse viib. Reisijale soovitatakse siis asju, mis tema meeleolu parandaksid.

Martin Raymond Tuleviku laboratooriumist (The Future Laboratory, trende ennustav tuleviku-uuringute asutus) ütles koostöös Skyscanneriga tehtud uuringu kokkuvõtteks, et ta on kindel, et turismitööstus muutub järgmise kümne aasta jooksul oluliselt. "Kõik tehnoloogiad, mida tulevikureisimise raportis puudutati, on kas juba olemas või testitud ja prototüübistaatusest välja jõudmas, seega varsti olemas."