Neis viies riigis saab jõuda eksootilisse sihtkohta just rongiga, sest muudmoodi kohalejõudmine on tülikam või igavam. Teel kihutab akna tagant mööda pidev dokumentaalfilm huvitavate maastikega, rongielu ise võib olla aga eksootiline või luksuslik.

Esimene riik, kuhu soovitati rongireisile minna, on India. Seal asub ka maailma suurim rongivõrk. Akna tagant libisevad mööda väga erinevad maastikud lumistest mägedest kuumade kõrbeteni. Kui tavalised rongid ühisvagunitega ei paku piisavalt mugavusi, saab reisida Golden Charioti (Lõuna-India), Palace on Wheelsi (Delhi-Taj Mahal) või Maharaja Expressi jahutatud luksvagunites.

Teine rongiriik, rongireiside täpsuse etalon on Jaapan, kus Shinkansen saabub peaaegu alati minutipealt. Kiirrongid liiguvad suuremate linnade vahel, aga ka tavalised rongid väiksematesse linnadesse on mugavad ja puhtad.

Šveits sai peaaegu sama palju hääli kui Jaapan. Lisaks täpsusele ja mugavusele pakub sealne rongiliiklus hingematvaid vaateid mägedele. Mõni ajalooline rong ronib hammaslatt-raudteed pidi lumiste tippudeni välja.

Lõuna-Aafrikas on võimalik selle maailmajao loomade ja maastikega tutvust teha mugavalt rongiga (Blue Train) näiteks Kaplinnast Pretoriasse sõites. Rongi esiotsas olev kaamera näitab avaraid vaateid ka reisisalongide ekraanidele.

USA on küll väga tiheda lennuliiklusega, kuid kümne kilomeetri kõrguselt pole tavaliselt palju näha, mis all toimub. Amtraki rongid aga viivad ida-lääne või põhja-lõuna suunas ning peatuvad teinekord sellistes eksootilistes kohtades, kuhu lennuliiklus ei ulata või autoga on liiga pikk maa sõita. Üks maalilisemaid teekondi USA-s on näiteks Amtrak Pacific Surflineriga Los Angelesest San Diegosse.

Milliseid rongireiside sihtkohti võiks veel proovida lisaks neile viiele riigile?