Kaheksanda sajandi lõpust alates hakkasid Rootsi, Norra ja Taani asukad üle mere röövretkedel käima. Oli mitu põhjust, miks end viikingiteks nimetanud mehed võtsid kiilu alla sõjatee. Põhjamaad polnud põlluharimiseks kuigi head: Norra mägine, Rootsi metsane ja Taani rohke liivase pinnasega. Väidetavalt lahkusid paljud viikingid kodust paremat põlve otsima ülerahvastatuse tõttu. Viikingite traditsioonide järgi päris vanim poeg talu ja teised pidid minema mujale õnne otsima. Viikingiaja esimesel paaril sajandil põhjustas muu maailmaga konflikte Euroopas leviv ristiusk, mis paganaile kuidagi ei passinud. Umbes 1000. aastal võtsid ka viikingid selle siiski vastu.