Venelaste pöörane idee kogu Arktika jäävabaks sulatada - ja mis sellest tänaseks saanud on

 (17)
Venelaste pöörane idee kogu Arktika jäävabaks sulatada - ja mis sellest tänaseks saanud on
https://blogdojua.co

Aastal 1956 tuli NSV Liit välja hullumeelse ideega, mida nad pakkusid ühiseks ettevõtmiseks ameeriklastele. Idee sisuks oli ehitada 90 kilomeetrit lai tamm risti Beringi väinaga, mis oleks külmema vee ja jäämassi hoidnud tammist põhja pool, lõunas seetõttu soojenenud Vaikse ookeani vett oleks aga üle tammi pumbatud. Koos Golfi hoovusega oleks see Põhja-Jäämere lõplikult jääkilbi alt vabaks sulatanud.

Kliimasoojenemise ja polaarjää sulamise ohtudest polnud sel ajal veel aimugi, seega arvas jõgede ümberkeeramise ja looduse ärakasutamise vaimustuses nõukogudemaa, et ka arktika jääkilp on vaid asi, mis tuleks üles sulatada.

Idee taustal oli nõukogude teadlane nimega Pjotr Mihhailovitš Borissov, kes arvas, et soe ookeanivesi lõunast võimaldaks Arktika igaveseks jäävabaks muuta. Põhjus, miks kõrgemad võimud selle teadlase tööd soosisid, oli seotud ka lihtsa faktiga - Venemaal on nii neetult külm - 63 protsenti Venemaast on kaetud igikeltsaga. Borissov tuli ideega välja ajal, mil NSV Liit oli merele saatnud maailma esimese tuumajõul töötava jäämurdja ja üldse tundus, et riik on võitmatu. Isegi looduselt ei tulnud enam armuande oodata, nagu Lenin olevat kuulutanud.

USA poolel arutati asja nähtavasti vaid külmast sõjast lähtuval militaartasemel ja väidetavalt põhjuseks, miks Moskva algatusele kindel ei öeldi, oli see, et ülikallis tamm oleks halvendanud õhutõrjevõrgustikku NORAD (avades sisuliselt maismaatee Venemaalt otse Ameerikasse).

Borissovi ideed tutvustati 1959. aastal ajalehes Literaturnaja Gazeta - tema arvates oleks tammi võinud ehitada, uputades merre varem valmis tehtud betoonpontoone, mis 60 meetri sügavusel oleks moodustanud omamoodi propellereid veevoolude suunamiseks. Idee oli rajada ühtlasi ka 2000 megavatine tuumajaam, mille pumbad oleks pannud Arktikat jahutavad hoovused teistpidi liikuma.

Põhja-Jäämere hoovused

Õnneks üksmeelt sel ajal suurriikide vahel saavutada oli võimatu. 1960. aasta presidendikampaania ajal oli küll ka John F. Kennedy pidanud ideed uurimisväärseks.

Võib vaid arvata millist mõju oleks miljonite kuupkilomeetrite jää sulamine maailmamere veetasemele kujutanud. Kliimasoojenemine on niigi põhjustamas Siberi igijää sulamist, avades tee atmosfääri ka pinnasesse jäätunud metaanil. Gröönimaa liustike sulamine on hilisematel aastakümnetel jahutanud ka Golfi hoovust. Selliste ohtudega Borissov nähtavasti ei arvestanud.

Nõukogudevaimustust leidub endiselt, nii leidub ka uuemal ajal teadlasi, kes sellistest hulludest ideedest kinni võtavad. Araali mere kuivamisest jõgede ümberkeeramise tulemusel pole ju kõik veel õppust võtnud.

Viimati propageeriti Beringi väina tammi suurelt 2010. aastal Hollandi teadusmeedias. 2009. aastal tulid aga ühed arhitektid lagedale ka Beringi väina "ökotammi" ideega, osana võimalikust Vene-Alaska maantee- ja raudteeühendusest. See idee on tänase Venemaa pöörasuste esireas.

Nn ökotammi idee 2009. aastast.https://de.urbarama.com

Allikas: Forte.ee