Kui peesitamisele on pisut vaheldust vaja, keerake lõunarannikul kiirteed mööda sõites autonina Teide suunas – mahasõit nr 28 viib mäejalamil paiknevasse Vilaflori mägikülakesse.
30 minutit kurvirallit mööda korralikku asfalteed ja pärast paari väikelinna läbimist on kahel pool vaid viinamarjaväljad.
Kõrgust on seal 1200 meetrit üle merepinna ja pilved sõuavad mööda nii ülevalt kui ka alt. Võtka kaasa soojad riided, temperatuur on seal talvekuudel vaid pisut üle 10 kraadi ka päikesepaistelisel päeval!
Paar kilomeetrit enne Vilaflori linnakest kutsub vasakul tee ääres ökotalu ja veinikeldri Alma de Trevejos´e puidust silt maanteelt maha keerama, lubades veini ja tapas't. Mõnesajameetrisest tolmuteest ei maksa ennast heidutada lasta, see aitab hõlpsasti unustada rannikule maha jäänud turismisaarele omast saginat. Sirge, kiviaiaga ääristatud tee, mille taamal maalilised okaspuudega kaetud pilvedesse uppuvad mäed, viib taluni, mille väravad on kutsuvalt valla. Siin on mõnus vaikus, kui mitte arvestada taamal hanede, kalkunite ja teiste kodulindude elavat kädistamist. Pere neljajalgsed lebavad laisalt oliivipuu all ja liputavad vaid tervituseks saba.
Klaasike sametist vino tintot´t sobib meeleolu ja aastaajaga suurepäraselt. Punane vein on Tenerifele omane, seda valmistatakse Alma de Trevejos (veinikelder on siin juba aastast 1950) just listan negro ja negramoll´i viinamarjadest. Kasvatatakse ka listan blancot, millest valmistatakse valget veini. Vulkaaniline pinnas ning suured temperatuurierinevused päeval ja öösel lisavad siinsetele viinamarjadele, mis laiuvad 200 000 m², oma erilise maitsenüansi.
Kannutäie veiniga koos toob perenaine lauale ka suure liua kohaliku juustu, salaami, oliivide ja viigimarjamarmelaadiga – seda kõike 12 euro eest. Kaminas praksub tuli, vein maitseb kuninglikult ja juust hõrgult.