VASTAB VÄLISMINISTEERIUM | Millal saab eestlane taas välismaale minna ja millega tuleb reisides edaspidi arvestada?

 (135)
Hea lugeja, välisministeerium vastab ka sinu küsimustele!
Asutusteülene briifing eriolukorra kohta
Tiina KallasmaaFoto: Jaanus Lensment

Kuna eriolukorra lõpp paistab ja erinevad piirangud tasapisi leevenevad, on inimesed taas reisimõtteid hellitama hakanud. Millal aga reisimine taas võimalikuks saab ja mida peab tulevikus reisides arvestama, on veel küsimärgi all.

Reisijuht küsis välisministeeriumilt mõned reisimise tulevikku puudutavad küsimused. Vastab Tiina Kallasmaa, välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor, kes on valmis vastama ka lugejate saadetud lisaküsimustele.

Praegu on välisministeeriumi lehel info, et inimesed väldiksid reisimist, kui see on vähegi võimalik. Millal see üsna range soovitus võiks leeveneda ja jälle reisile minna saab?

Seda on keeruline ennustada, kuna see sõltub viiruse levikuga seotud olukorrast nii Eestis kui teistes riikides. Võimalik piirangute leevendamine toimub samm-sammult, et vältida uue haiguspuhangu teket. Käesoleval hetkel kehtib soovitus ilma tungiva vajaduseta mitte reisida.

Mis muutub reisimise juures pärast koroonakriisi? Kas teie lehel oma reisi registreerimine muutub kohustuslikuks?

Reisile registreerumine on jätkuvalt vabatahtlik. Loodame, et võimalikult suur hulk inimesi annab meile oma reisidest teada, et saaksime vajadusel kohe saata neile sõnumi, kui tekivad taas liikumispiirangud või toimuvad muud reisimist oluliselt mõjutavad sündmused. Lisaks inimeste teavitamisele on välisministeeriumil võimalik kiiresti asuda ka planeerima reisijate abistamist, kui teame, kui palju kodanikke ühes või teises asukohas viibib.

Seotud lood:

Mida soovitate inimestele, kes pärast koroonapadeemia lõppu reisile lähevad?

Esiteks tuleb arvestada, et pandeemia lõpp ei tähenda seda, et haigus ära kaob. See tähendab, et oht koroona- või mõni muu viirus saada püsib ja võib takistada reisilt tagasi pöördumist. Kindlasti tasub igaühel alati valmis mõelda varuplaan juhuks, kui taas peaks lennuliiklus katkema, tekkima liikumispiirangud jms. Vajalik oleks juba enne reisile minekut arvestada, kas on võimalik hädaolukorras jääda reisi sihtriiki kauemaks või milline oleks alternatiivne tagasipöördumisvariant Eestisse. Varuplaanide olemasolu tähendab ka piisava rahalise varu omamist, et oleks võimalik kiiresti soetada uusi lennupileteid või katta ootamatult tekkinud täiendavaid majutuskulusid.

Kas ja millal taastub reisimine sellises mahus, nagu see oli enne koroonapandeemiat?

Seda pole hetkel võimalik ennustada.

Hea lugeja, välisministeerium vastab meeleldi ka sinu küsimustele reisimise tuleviku kohta. Kirjuta oma küsimus kommentaaridesse või saada reisijuht@delfi.ee, vastused avaldame eraldi artiklina. Ootame küsimusi 11.05 tööpäeva lõpuni.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!