VALUS! Miks peaksime kõik reisides esmaabikotti kaasas kandma (ja näiteid päris elust)


VALUS! Miks peaksime kõik reisides esmaabikotti kaasas kandma (ja näiteid päris elust)
Madle TimmFoto: erakogu

Lebasime sõpradega rannatoolidel ühes Filipiinide paljudest randadest. Heitsin pilgu paremale. Silmad käisid rahulikult üle siniste lainete. Rahu. Rõõm. Järsku näen — tüüp. Tüüp, kes kahtlaselt jalgu viibutades lainetest ranna poole keksib.

Juhtisin sõprade tähelepanu tema peale ja üheskoos jooksime lähemale. „Meduus, meduus,” kuulsin hõikeid. Kannatanu aidati liivale istuma, mõlemad jalad punased ja tursunud, üle reite jooksmas pikad tumedad jooned. „Äädikat!” kamandas mu sõber kohale jooksnud rahvahulgale ja peagi saabuski kausike äädikaga, mille abil meduusitükikesed jalgadelt ettevaatlikult eemaldatud sai. Tüübi vapper nägu valu alla surumas.

Kas mina oleksin teadnud, kuidas sellises olukorras esmaabi anda? Aus vastus, siis jah, kuskilt oli mulle küll varem kõrvu jäänud, et sõbraks on äädikas või selle puudumisel aitab naha peale pissimine. Kas mul kõik see üksi olles ka meelde oleks tulnud ja kui kiirelt oleksin reageerinud, on iseküsimus. Kohalikele pole see aga miskit uut või ebatavalist. Esmaabi nagu esmaabi ikka.

Mida sa teed siis, kui hammas hakkab Eestis olles valutama? Lähed hambaarstile. Ma loodan. Kurk on valus? Jood teed või ostad apteegist juba tuttavat rohtu. Lõikad noaga sõrme? Paned juba kodus leiduva plaastri peale.

Mida tegin ma siis, kui Filipiinidel olles hammas valutama hakkas? Kirjutasin kindlustusfirmale. Otsisin juba valutava hambaga usaldusväärset kliinikut. Veetsin hulga aega järjekordades ja telefoni otsas. Kõike seda oleks saanud vältida, kui eeltöö oleks tehtud olnud. Aga valuvaigistid olid esmaabina vähemalt olemas.

Seotud lood:

Kurk jäi valusaks. Ikka juhtub, kuid kui Eestis olen harjunud sel puhul jooma taimeteed meega, siis siin? Ma isegi ei tea, millised taimed ohutud on. Niisiis aitab välja kurgukomm esmaabikotist.

Lõin varba vastu kivi veriseks. Kaugel kodust ja kohast, kus oleks olnud mingigi väike apteek. Taaskord — esmaabikott aitab välja. Plaastrid, sidemed, desinfitseerimisvahend.

Sidemed või plaastrid võivad päästa päeva. Foto: erakogu

Mis ma öelda tahan — kui alguses võib esmaabikoti igale poole vedamine tunduda tarbetu, siis nagu teada — õnnetus ei hüüa tulles. Esmaabi aitab väiksemate murede korral. Kuid esmaabi võib päästa ka elu. Ja mis veel parem — eriti reisides riikides, kus kliinikud või arstiabi pole igal pool ja kõigile kättesaadav — jagada võimaluse korral plaastreid ja retseptita ravimeid ka kohalikele, kellel neid tõesti tarvis on. Väike lüke, kuid häda korral parandab kõvasti nende elukvaliteeti.

Mis leidub minu esmaabikotis? Plaastrid, valuvaigistid, pulber kõhulahtisuse vastu, veepuhastustabletid, rull sidet, desinfitseerimisvahend, silmatilgad, sprei nohu vastu, kurgukommid, õhukesed kilekindad. Lihtsad asjad, mis aitavad paljudes olukordades hädast välja.

Kodust kaugel olles võib esmaabikoti kaasas kandmine end ära tasuda, kui väänad välja jala, kriimustad end oksaga või tabab ootamatu peavalu. Foto: Madle Timm

Lugesid just Hulkurplika päevikute 70. osa.

Madle Timm on 26-aastane eestlanna, kes pärast mitmeid lühemaid rännakuid planeedi eri otstesse sai aru, et reisijumal (või kurat) on halastamatu ning tema küüsist on raske lahti rabeleda. Nii otsustas ta seljakoti pikemalt selga kleepida ja mööda ilma hulkuma minna.

Hoia silma peal ka hulkurplika tegemistel

blogis: https://wandersell.org/



Facebookis: https://www.facebook.com/wandersell/