Mauritiuse väiksuse tõttu avaneb erinevatest saare otstes paiknevatelt kõrgendikelt erineva perspektiiviga vaade samadele paikadele. Mida rohkem kõrgendikke külastada, seda enam tõmbub saar kokku ja on realistlikum tunne, kui väikese keset suurt ookeanit paikneva maalapiga on tegu.

Keset saart püsti olev pöial

Üheks populaarseimaks mäeks, mille otsa võtavad külastajad tihti ette teekonna, kannab nime Le Pouce ehk prantsuse keeles pöial. Nime ongi omale mägi saanud pöidlakujulise reljeefi tõttu. Pöidlamägi on panoraamilt väga kergesti tuvastatav ja pärast selle külastamist on mööda saart käies kerge orienteeruda. Lisaks on saarel kõrguv püstine pöial justkui märgiks sellest, et kõik on alati hästi.

Ühtlasi asub Le Pouce lähedal asustatud piirkondadele, mistõttu on kõrgendikule ligipääs üsnagi kerge. Nimelt on võimalik mäetippu ronimist alustada pealinnast Port Louise'ist ning maabuda hiljem väikeses Moka külas või vastupidi, alustada pisikesest külast ning pärast mäetippu tõusmist langeda alguspaigast umbkaudu 7 kilomeetrit eemal paiknevasse pealinna.

Kõrgustest avaneb 360 kraadine vaade nii pealinnale, lähedal asuvatele mäeahelikele, küladele ning omapärase peakujuga Pieter Both mäele, mis on saarel pärast Le Pouce’i ennast kõrguselt teine. Kui Le Pouce’i otsa ronimine on üldjuhul keskmise füüsisega inimesele jõukohane iseseisvalt ette võtta, siis Pieter Both on järsem, veidi ohtlikum ning seal on soovituslik kasutada ronimisel nööre ja professionaalselt tuge.

Traagiline ja nukker Le Morne Brabant

Pöidlamäest külastajate seas veelgi populaarsem on saare edelaosas paiknev Le Morne Brabant'i mägi, mis kuulub ühtlasi ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuna mägi on ümbritsetud helesinisest laguunist, on mäetipus olles paradiisilik tunne garanteeritud.

Imekaunite vaadetega mäel on aga traagiline taustalugu. Nimelt oli see paigaks, kuhu varajasel 19. sajandil põgenesid orjad, et end varjata. Pärast orjuse kaotamist 1835. aastal olevat politsei teinud ekspeditsiooni mäele, et varem orja staatuses olnud inimesi informeerida, et nad on nüüd vabad mehed ja naised. Legendi järgi olid orjad politseid nähes end aga mäetipust alla heitnud, kartes arreteerimist ning surnuks piinamist.

Metsik ja vähetuntum kõrgeim koht saarel

Saare kõrgeim mägi kannab nime Piton de la Petite Rivière Noire ehk teisisõnu Little Black River Peak ning see ulatub merepiirist 828 meetri kõrgusele. Tegemist on aga külastajate seas palju vähem tuntud paigaga kui eelnevalt välja toodud kõrguselt teine ja kolmas mägi Pieter Both ja Le Pouce või edelas paiknev Le Morne Brabant.

Mägi asub imelises ja metsikus roheluses Black River Gorges'i rahvuspargis ning teekond tippu on loodusarmastajatele kui pai silmadele, hingele ja meelele. Matkateekond on kenasti märgistatud ning mõnes paigas on võimalik isegi sinna alaliselt paigaldatud nööride abil end üles vinnata. Mäe tipust saab kaardistada, mis paikasid on varem saarel juba külastatud ja näha, millisena näevad need välja linnulennult.

Taamal linnamüra ja koerte haukumine

Corps de Garde'i mäelt avaneb vaade üksteise küljes olevatele linnadele, mis moodustavad kuni pealinnani ühe lahmaka majade ja tänavate rägastiku. Kui allpool paiknev Quatre Bornes linn on üsnagi mürarikas, siis mäelt on võimalik linnahullust distantsilt nautida. Paljude tänavakoerte omavaheline üle linna toimuv interaktsioon, sireenid, autode bassikõlaritest tümpsuv muusika — kõrgelt vaadates on see palju helgem ja armsam, kui selle sees igapäevaselt elades. Mäeahelikult teisele poole jääb aga suur veereservuaar ning taamal taevase piiriga ühte sulanduv ookean.

Pühapaik vulkaanikraatrisse tekkinud järve kaldal

Kuivõrd suurem osa Mauritiusel elavatest inimestest on India juurtega, on Grand Bassin’i järve ümbrus saare pühakoht. Tegemist on vulkaanilisse kraatrisse tekkinud 50-55 meetri sügavuse järvega, mis asub ligi 550 meetrit merepiirist kõrgemal. Terve järve kallas on ümbritsetud hindu jumaluste kujudega ning järve kaldal paikneva kõrgendiku tipus asub ahvijumal Hanuman, kelle juurest avaneb imeline vaade tervele pühakompleksile ja taamal paiknevatele mäeahelikele. Ühtlasi asuvad Grand Bassin’i kaldal kaks hiiglaslikku pühaku kuju, mis on 33 meetri kõrgused ja mida märkab kaugusest ka teistelt saare otstes paiknevatelt kõrgendikelt.

Grand Bassin on ka palverännakute sihtpaik. Pühendunuid on võimalik seal märgata aasta läbi ning rohkem erinevate hindu pühade aeg. Tippsündmus on aga veebruarikuu lõpus või märtsi alguses, kui Shiva jumaluse mälestamiseks võtavad samasse paika teekonna ette rohkem kui 400 000 järgijat.

Veel elus olev vulkaanikraater

Saarel paikneb veel teinegi vulkaanikraater Trou aux Cerfs, mis asub umbes 605 meetri kõrgusel merepiirist ja on ligikaudu 100 meetrit sügav. Kraater on aga ümbritsetud lopsaka suure metsaalaga, kus leidub põliseid taimi ning hiiglaslikke männipuid. Keskel paikneb väike järv. Eksperdid usuvad, et Trou aux Cerfs’i vulkaan on rahumeelselt puhanud viimased 700 000 aastat, kuid on potentsiaal, et ühel hetkel taas aktiveerub.

Kraatri äärelt avaneb vaade tervele Mauritiuse saarele, lähedal paiknevale Curepipe linnale ning ümbritsevatele mäeahelikele.

Seitse kaskaadi keset rohelust

Maalilised maastikuvaated koskedele ja lopsakale rohelisele loodusele avanevad Tamarind Falls’i ehk 7 kaskaadi alalt. Seal orienteerumiseks tuleb end aga ette valmistada ning väiksemagi kahtluse korral pigem võtta kaasa mõni pädev ja väljaõppe saanud kohalik. Kuigi vaated on imelised, on metsikusse loodusesse kerge ära eksida.

Ka siinkirjutajad kaotasid mitmel korral õige teeotsa käest, kuid kaasavõetud kaardid ning varasem kogemus looduslikel radadel orienteerumisel ja ronimisel aitasid leida väljapääsu. Rajalt kõrval ekseldes kohtasime aga välismaalastest gruppi, kes vastupidi meie plaanile tagasi minna ning kaardi järgi tee otsida, otsustasid minna läbi metsa, et ühel hetkel end rajale tagasi murda. Loodusalast väljapool kohtasime neid taas, kuid siis juba kadudega — nimelt oli üks kaaslastest jäänud kuhugi omaette ekslema ning pimeneva õhtusse veerenud päeva lõpuks oli ta kuskil sügaval loodusalal üksi. Kuna me ise ei osanud abi pakkuda, siis suunasime välismaalased kohalike poole ning loodame, et nad leidsid kadunud kaaslase siiski enne pimedat üles.

Need, kes eelnevalt nimetatud matka enda nahal pigem kogeda ei taha, saavad kaunist Riviere Noire’i ehk Black River’i loodusala imetleda ka vaateplatvormidelt, millele kerge ligipääs ka sõidukiga. Sellisteks on näiteks Chamarel’i ja Gorges’i vaatepunktid.

Vaata suurt galeriid, kus iga pildi juures ka info, kus see on tehtud ja millele vaade avaneb:

Kadri Org ja Uku Lilleväli on kaks reisiselli, kes avastavad kohalikku elu erinevates maailma otstes, et paremini aru saada, kuidas maailm toimib. Hetkel nad elavad, töötavad ja avastavad India ookeanis paiknevat Mauritiuse saart. Hoia paradiisisaare seiklustel silma peal ka Facebookis — SIIN.