Turistid said Veneetsia välikohvikus šokiarve
Veneetsia on üsna kallis ja hind on kõrgem välikohvikutes, eriti kui need asuvad mõne tuntud vaatamisvääruse, näiteks San Marco väljaku ääres. Seega tuleb sellistes kohtades eriti hoolega enne menüüd uurida, et pärast ootamatult sügavale rahakotti ei peaks kaevuma.
Roomast pärit turistid tunnistasid Reutersile, et nad ei uurinud menüüd piisavalt põhjalikult ja istusid pahaaimamatult maha San Marco väljakul asuva Caffe Lavena väliterrassil, kus 19. sajandil istus ja nautis igal hommikul hommikukohvi ka kuulus saksa helilooja Richard Wagner. Kuulsusele vääriliselt olid ka hinnad.
Midagi nagu eriti ei tellitudki - neli kohvi ja kolm likööri, aga hind tuli ikkagi ligi sada eurot. Hiljem selgus selle põhjus - seitsmele inimesele oli igaühele lisatud arvele veel kuus eurot nn muusika lisatasu. Kokku siis seltskonna peale "muusikakuulamist" 42 euro eest, lisaks maksis kohv kuus ja likööriklaas ligi 10 eurot.
Tuntud kohvik avati 1750. aastal. Kammermuusika ja kalli kohvi eest ei pidanud kohviku personal hinda ebaõiglaseks, sest kõik oli menüüdes kirjas. Samas võis kohvi kätte saada ka ühe euro eest, kui see oleks tellitud siseruumist baarileti äärest. Kammermuusika eest oleks siis samuti arve esitamata jäetud. Seega tasub enne mahaistumist ja tellimist kohustuslik kirjandus ehk menüü alati läbi lugeda, soovitavad kohvikupidajad.
Austraalias Perthis leidub aga kohvik, kus kohv maksab 5 eurot ja kohvikukülastajate seas on populaarne selle kohviku tšekkidest fotosid Facebooki postitada, sest tegemist olevat ühe Austraalia kalleima tavalise kohviga. Kohvikupidajad ütlevad, et see on normaalne hind, mis vastab sõbralikule teenindusele, rahulikule keskkonnale ja tõesti väga hea kvaliteediga kohvile.
Tegelikult leiab ka USA Starbucksi kohvikutest viieeurose kohvi, kuid see on valmistatud haruldasest Costa Rica kohvisordist Finca Palmilera.
Millised on lugejate kogemused välikohvikute ebatavaliste hindade ja hinnalisadega?
