Tõsieluline batsillithriller "Põgenemine Portugalist" | Me ei jõua veel parklast väljagi keerata, kui vastu sõitev korravalvuritandem hirmsal pilgul meie poole jõllitab


Tõsieluline batsillithriller "Põgenemine Portugalist" | Me ei jõua veel parklast väljagi keerata, kui vastu sõitev korravalvuritandem hirmsal pilgul meie poole jõllitab
Pilt on illustreerivFoto: Pixabay

Ülemaailmne eriolukord on palju rändureid tagasi kodumaa rüppe toonud. Kriisiaja rännakud sisaldavad nii komöödiat kui draamat, aga mitte ainult — näiteks see siin kujunes lausa batsillithrilleriks! Ela kaasa ühe Eesti perekonna teekonnale Portugalist kodumaale — täna saad lugeda selle kolmandat osa, esimesed leiad artikli seotud lugudest või SIIT.

3. osa

Päev hiljem: Hispaania, Miranda de Ebro

Baskimaa mägede vahel on kahtlemata mõnus ärgata, mõlemal pool kõrguvad imposantsed kiviseinad, mis päris kindlasti kõiksugu batsillid eemale hoiavad… Hommikune laste lärm kannatlikult kuulatud, toimetused toimetatud, on aeg trükkida taaskord mobiilseadmesse vana hea tuttava Saksamaa linna Sassnitzi nimi. Tegelikult soovitas paar nädalat tagasi üks vahva sakslastest noorpere meil Rügeni saart külastada, mis ongi seesama saar, kus Sassnitzi sadam asub… Arvestamata saare külastamise pealesunnitud põhjust, ootan jätkuvalt, et seal pisut ringi vaadata. Niisiis kilomeetrid kokkuarvutanuna teatab mobiilseade tulemuseks 2171 kilomeetrit.

Vabastan siduri ja Peep võtab kohalt… ei jõua täielikult väljagi keerata, kui vastu sõitev korravalvuritandem päid pöörates hirmsal pilgul meie poole jõllitasid, mõtlesin, et tahavad vist pisut lobisemist saada ja vaktsiinina selle jutuajamise vastu lisasin pisut gaasi, Peebul nina juba ilusti kiirteel, kui veel nägin, et kummalisi manöövreid tegev politseiauto jäi siiski minu suhtes vastupidisele suunale kindlaks… usun, et nii on kõigile lihtsam.

Seotud lood:

Täna on ilusate mägede vahel kole tuul, Lisaks hämmastavale kütusekulu tõusule surub tuul ka vihaselt auto peegleid kere külge kokku… see on hea, võtab tuuletakistust maha, mõtlen ma — samas hetkeks mõistes, et peegleid on ju tarvis… Aga milleks mulle peeglid, ringrajal valib esisõitja trajektoori, teed peavad ikka tagant tulijad andma… oot, olen ma üldse ringrajal? Muidugi oled, päris kindlasti oled, vastan endale, samal ajal tundes, kuidas Peep ahnelt kilomeetreid neelab.

Kui paaril eelnenud päeval on teedel märgata peaasjalikult kaubikuid, siis nüüd on nagu paisu tagant lastud matkaautod välja. Seda võiks nimetada lausa matkaautode kevadrändeks, kus ennekõike Briti numbrimärke kandvad isendid tormavad kui inna ajal. Muud eripärast teedel ei ole, ei politseid, ei muud — tavaline, ontlik, igav…

Jõuame San Sebastiani. Esialgu tundub, et liikumist on rohkem kui lõuna pool linnades on olnud, isegi paari jalgratturit on näha, tundub justkui leebem kord… Tegemist on viimase linnaga enne Prantsusmaa piiri, seega tuleb teha viimased toimetused — vaja osta paar seajalga, tinto de veranot ja muud Hispaaniale omast. Et jalg uhke kaupluse ukse vahele saada, peab kannatlikult ümber parkla lookleva järjekorra ära seisma, järjekorra, kus iga osaleja on enda ette silmadega 2 meetrit maha mõõtnud, enamikul mask peas ja kummikindad käes… Väga ebameeldiv käik — kogu selle asja sees olles hakkab ka endal tekkima mingi kummaline foobia, et see Covid-19 jälitab vist. Veel pooleldi täis gaasipudel uue vastu vahetatud, perel kõhud täidetud, ka Peebul lõuatäis antud… tuleb jälle minna.

Korravalvurite tihedus hakkab piirile lähenedes aina kasvama, aga sekkumist ei paista kuskilt. Veel viimane kurv ja olemegi kiirteel — teel, mis viib Prantsusmaale. Hetkeks tundus, et olemegi pääsenud, aga ei, seal ta meid ootas, kohe peale kiirteemaksuputkat… viisakalt Prantsusmaa vormimüts pead katmas ja Hiina tolmumask suud, nagu hetke olukorrale paslik. Selline vaatepilt pulssi ei kiirendanud ja vilunud polüglotina päästan keele tagant juba ammu seal valmis olnud sõna “Bonjour”, mille peale dialoogikaaslane omakorda päästis oma suuõõnest kuuldavale ingliskeelse sõnapaari “registration please”. Kohe ei saanudki aru, mida registreerima oleks pidanud, aga mõningase täpsustamise peale suutsin tuvastada prantslase soovi tutvuda minu auto dokumentidega. Soov täidetud, küsis korravalvur veel, et kuhu ma lähen, mille peale oli kange tahtmine küsida, et kuhu ta ise soovitaks minna, aga eeldades, et tal hetkel naljatuju ei ole, siis ütlesin, et lähen koju, mille peale soovitati mitte Prantsusmaale jääda. Vastan “oui-oui” ja palun Peebul edasi liikuda. Olemegi Prantsusmaal. Makroon on sõnapidaja mees!

Paarsada kilomeetrit veel ja sätime ennast parkima, lisaks Peebule on siin nii 20-30 matkaautot, nagu ka teistes sarnastes kohtades märkasin, tõeline invasioon. Peep keris täna hodomeetrile juurde 460 km. Väike eine ja tuttu!

JÄTKUB…

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!