3. Lasnamäe

Lasnamäe ei saanudki päris valmis, ent hoopis teistsuguse linnaruumikogemuse pakub see kõrgel paekaldal seisev asum ikkagi. 1343. aastal sai jüriöö ülestõus alguse Lasnamäel süüdatud lõkkest. Samas paigas on nüüd Jüriöö park, kus toimuvad mälestusteenistused ja truudustõotuste tseremooniad. Tänapäeva Lasnamäe linnaosa kujunemislugu on üks Tallinna vastuolulisemaid, sest Nõukogude võimu ajal muudeti sealset keskkonda tundmatuseni. Nõukogude perioodil ehitatud paneelelamute poolest tuntuks saanud linnaosa suurim uuema aja vaatamisväärsus on mõne aasta eest valminud õigeusu kirik, mille uksed on avatud kõigile.

Lasnamäe 2003 aastal

Auto oli nõukaajal paljudele kui pereliige, kallis nagu kauaoodatud laps, aga lääne autode saabudes hüljati need kiiresti. Varjupaiga idee on lähiminevikus meie teedel liikunud sõidukite, aga ka näiteks tuletõrjetehnika koondamine huvilistele vaatamiseks. Praegu keskendutakse säilinud minevikutehnika kogumisele ja eksponeerimisele. Tehnika on vaatamiseks väljas just sellises seisundis, nagu see varjupaika saabus. Vaata infot vanatehnika varjupaiga avamisaegade kohta SIIT!

VAZ, Žiguli

Kauni arhitektuuriga Sillamäed mäletavad paljud kui suletud linna. Sillamäe sai Moskva huviobjektiks siis, kui avastati, et Ida-Virumaal leiduv diktüoneemakilt sisaldab uraanoksiide. Nõukogude ajal allusid linnas tehasele kõik, miilitsast lasteaiani. Tehase direktor oli nagu jumal, kelle positsiooni ei kõigutanud isegi formaalne allumine Eestimaa Kommunistlikule Parteile. 1949. aastal sai Sillamäe ENSV Ministrite Nõukogu I arhitektuuripreemia. Selle tulemusel valminud hoonestus kandis uhket nimetust: heakorrastatud linna tüüpi töölisasula. Mereäärse linna arhitektuur on vaatamist väärt ka aastakümneid hiljem.

Sillamäe