Kümme levinumat kelmust on järgmised:

1. “Rahakoti poleerija“ — kingapoleerimise šarlatan

Istanbuli tänavatel jalutava pahaaimamatu turisti ees pillatakse maha kingahari ning kingapuhastaja kõnnib justkui seda märkamata edasi. Viisakad inimesed enamasti tõstavad kaotatud asja üles ja ulatavad pillajale. Üllatust ja tänu teesklev kaotaja pakub seepeale tänutäheks tasuta teenust. Kui aga kingad on läikima löödud, selgub alatu triki tegelik põhjus — töö eest tahetakse raha ka. Ja summa on tavalisest kopsakam. Pakkudes münte, lahke teenusepakkuja solvub. Kui hakata oma paberrahade seas sorima, siis halvema kelmuse puhul rabatakse paberrahad või kogu rahakott ja pistetakse jooksu.

Reisijuhil on sarnane kogemus Shanghaist: seal tegutsetakse kindlakäelisemalt. Harja mahapillamise asemel liigub eurooplase moodi turisti juurde kingapuhastaja ja laseb törtsu kingakreemi ilma midagi küsimata ja sissejuhatuseta ohvri kinganinale. Peale turisti hämmingut ja nõutust pakutakse kohe välja, et pole viga — poleerime tasuta läikima. Tööd tehakse pikalt ja mõnuga, mispeale järgneb eelpool kirjeldatud lõpplahendus rahaküsimisega.

2. Bulgaaria rahavahetuse-skämm

Bulgaaria vana levi.

Bulgaarias levinud petuskeem turistidega: tänaval astuvad juurde rahavahetajad, kes pakuvad uskumatult soodsa kursiga rahavahetust. Tegelik pettus seisneb aga selles, et raha vahetatakse vanade kupüüride vastu, mis olid käibel enne 1999. aastat. Kui nüüd mõne sellise vana rahatähe vastu oma eurod või muu valuuta ära vahetada, siis tähendab see lihtsalt käibivast rahast loobumist. Sarnaseid skeeme kohtab ka mujal riikides, kus on hiljuti või mõni aeg tagasi toimunud rahareform. Võõrad neid rahatähtede erinevusi ei tunne ja numbrite järgi tundub kohutavalt ahvatlev “ülisoodsa” kursiga oma rahast lahti saada.

3. Poola võltspiletite müüja

Poolas on levinud petuskeem, mis on samuti ka mujal maailmas tuttav: pikas järjekorras seisvale turistile pakutakse müüa juba ostetud piletit, mis järjekorrast päästab ja kohe atraktsioonile lubab. Tegemist on Zakopane tuntuima vaatamisväärsuse — Kasprowy Wierch´i rippraudtee pika järjekorra juures tegutsevate kelmidega. Tavaliselt tegutsevad nad paaridena ja pakuvad müügiks piletit, millega peab vaid 15 minutit ootama, et rippraudteega sõita. Sel ajal, kui ohvrid oma piletiga järjekorrast mööda lähevad ja üritavad väravast läbi saada, on kelmid juba kadunud. Eks samamoodi tegutsevad võltspiletite müüjad ka muude maailmakuulsate vaatamisväärsuste juures järjekordades inimesi tülitades.
Kasprowy Wierch, uus vagun.

4. Mitte nii vapper gladiaator: ilma maksmata ei pildista!

Roomas luusivaid ringi gladiaatorid, kes erinevalt oma tegelaskujudest, keda nad kehastavad, polegi nii vaprad kui paistab. Kui möödujat mõõgaga “rünnatakse”, tormavad teised seda kohe pildistama ja siis selgub, et klõpsu tegemine maksab ja mitte vähe. End teadmatusest süüdlasena tundev turist tavaliselt maksab ja kui ei maksa, tekitatakse olukord, et mittemaksjal hakkaks selle pärast piinlik.
Gladiaator ja senaator varitsevad pildistajaid.

Reisijuht võib sarnaseid juhtumeid kirjeldada näiteks Tuneesiast: seal liiguvad käidavates kohtades ringi linnu või ahviga sõbralikud kostümeeritud tegelased, kes pakuvad loomi turistidega koos pildistamiseks. Mõnikord ei pakugi, vaid asetavad vaikselt selja tagant näiteks kulli mõne Euroopast pärit pahaaimamautu turisti õlale. Kui pildid tehtud, järgneb rahakottide kergendamine.

5. “Te ei saa seda kaasa võtta“ — tax-free poodide kasutu kauba müük

Saabudes Saksamaale Frankfurti lennujaama mõnest väljaspool Euroopat asuvast riigist, tekib ahvatlus enne mõnest lennujaama tax-free poest odav joogipudel kaasa osta. See müüakse turistile lahkelt ja antakse tšekk ka kaasa. Paraku pole isegi tšekist kasu, sest mujalt saabunud turistiga kaasasolev pudel loetakse Saksa turvakontrollis “ebaturvaliseks” ja võetakse ära. Samamoodi võib juhtuda ka mujal lennujaamades. Kas süüdi on poodnik või turist, on vaieldav, aga selge on see, et kaup müüakse turistile tavaliselt maha ilma pikemalt hoiatamata.

6. Pikanäpumehed Barcelonas La Ramblal

La Rambla on taskuvaraste üks tuntumaid tegutsemispaiku. Seal tegutsetakse tavaliselt mitmekesi — üks juhib tähelepanu kõrvale, teine näppab. Või üksi tegutsedes astutakse näiteks tänavakohvikus ligi, laotatakse ajaleht (või turistikaart) laua kohale laiali ja küsitakse midagi. Teise käega näpatakse lauale jäetud tahvel või telefon — ajalehe varjus.

Reisijuht täiendab seda ühe Barcelonas nähtud juhtumiga, kui kahekesi tegutsenud taskuvarastel olid kaasas puust klotsid — just näpatava kaamera või mobiili suurused, et turist kohe asja kadumist ei märkaks. Alles hiljem kätt kaamera järgi sirutades tabab võõramaalast ehmatus: asemele on jäetud sama suur ja raske puust klots, nii et kadumise hetkel ei olnudki tunda koti kergenemist.

7. Petutaksod

Roomas tegutsevad petutaksod on heaks kokkuvõtvaks näiteks sellest, kuidas paljude metropolide taksojuhid linna saabuvat kohalike oludega mitte kursis olevat turisti kohe ära kasutavad. Enamasti ei tea saabuja, kui kaugel on sihtkoht ja palju maksab sinna jõudmine. Taksojuhid “eksivad” ja tavaliselt mitte kliendi kasuks. Enne reisile asumist tuleks kodutöö ära teha ja uurida, palju maksab taksosõit lennujaamast linna. Paljudes suurlinnades on see üks kindel summa. Enne sõitma hakkamist tuleks ka üle küsida, kui suur arve võib sihtkohta jõudes tulla.

Reisijuht lisab siia kogemuse Las Vegasest, kus tihti taksojuhid ei taha sõita hotelli lennujaamast otse, sest peatänava ehk Stripi ääres asuvatesse hotellidesse on tavaliselt väga lühike maa. Erinevatel põhjustel — ummikud, teetööd jne tahetakse teha põige kiirteele või kuhugi äärelinna, et taksomeeter priskema numbri ette keriks.

8. Abivalmid piletiautomaadi-instruktorid

Pariisis, Berliinis, Londonis või mujal suurlinnades saab pileti osta automaadist, kus tuleb tihti vastata keerulistele küsimustele tsoonide ja tunni-, päeva- või kuupiletite valiku kohta. Turist satub siin tavaliselt segadusse ja kui selja taha koguneb närviline rahvamass järjekorda, ongi kergenduseks ei tea kust välja ilmuv lahke abistaja, kes lubab ise piletid ära osta. Kui tahad päevapiletit, siis sehkendab ta automaadiga, küsib mündid ja pistab sisse. Samamoodi aitab ta nädalapileti ostmisel. Pettus seisneb selles, et raha küsitakse kallima pileti eest, ostetakse aga kõige odavam, näiteks tunnipilet. Vaheraha pistetakse oma taskusse. Turist võib-olla ei märkagi midagi, võib-olla aga jääb järgmises jaamas vahele vale piletiga sõidu eest.
Gare du Nord.

9. “Täna on see koht kinni“ — alternatiivgiidide rünnak

Tavaliselt Bangkokis, aga ka mujal Aasias leviv petuskeem viib turisti soovitud sihtkoha asemel hoopis mõnda suveniiri- või juveelipoodi, mille ostude pealt juht komisjonitasu teenib, kui kohaletoodud klient midagi ostab. Reisijale öeldakse, et see vaatamisväärsus, kuhu ta tahab sõita, on hetkel suletud, aga kohe lähedal on teine huvitav koht, kus saab soodsalt ära käia (seesama juveeli- või suveniiripood). Tegelikult aga on soovitud vaatamisväärsus samal ajal avatud, tuk-tuki juht tahab lihtsalt teenida turistide poodi viimise pealt. Maksavad nii turist kui poeomanik — kasu tuleb topelt.

10. New Yorgi “matemaatikageeniused”

Kui annad taksojuhile või ettekandjale näiteks 15 dollari asemel 20 dollarit ja jääd viit dollarit tagasi ootama, selgub ootamatult, et hoopis sina ise andsid viis dollarit, mida taksojuht või ettekandja käes hoiab. Peale pahandada saamist otsid instinktiivselt kohe raha juurde, et mitte piinlikku olukorda sattuda. Kõik käib nii kiirelt ja osavalt, et enamus reisijaid märkavad pettust alles taksost või restoranist välja astudes. Ja siis on juba hilja. Muidugi kasutavad sellised petturid ära ka seda, et võõrad pole kursis kohalike rahatähtede välimuse ja väärtusega.

Kas oled reisil olles kokku puutunud veel mõne petuskeemiga? Kirjuta kommentaaridesse lähemalt.

Allikas: Virtual Tourist