Tiiu ja Taso reisid: JORDAANIA | Meeleolukas lennureis ja esimesed muljed riigi ainukesest rannikulinnast Aqabast

Vaata suurt galeriid!
Tiiu ja Taso Jordaanias
Tiiu ja Taso JordaaniasFoto: erakogu

Tiiu Ustaal ja Taso Erima on kaks väsimatut reisiselli, kes on koos lugematuid maid vallutanud. Loe nende kohta lähemalt SIIT! Nende viimatine reis viis Jordaaniasse. Reisijuht avaldab Tiiu poolt kirja pandud reisipäeviku. Head lugemist, siin on 1. osa.

JORDAANIA REISIPÄEVIK

Neljapäev, 18. oktoober

Ärkasin täiesti inimliku tundega kell 3 hommikul äratuskella helina peale. Asjad olin ettenägelikult õhtul ära pakkinud ja kotti pannud, seega mingit hommikust kohmitsemist polnud vaja, võisin võtta rahulikult. Takso tellisin õhtul ära igaks juhuks kella neljaks, Taso pidi ka selleks ajaks kohale jõudma. Mõlema rõõmuks oligi takso täpselt soovitud ajal ukse ees. Kuna sel kellaajal on linn tühi, siis läks sõit väga kiiresti, hind oli ka üllatavalt soodne, Väike-Õismäelt lennujaama ümardatult 8 eurot.

Jõudsime natuke enne poolt viit lennujaama, ees ootas aga pettumus. Nimelt meie tšarterlend Aqabasse hilineb ligikaudu 2 tundi. Eriti rõõmustav niisugune teade muidugi nii varajase ärkamise puhul ei olnud, oleks saanud rahus veel kodus magada. Aga hullem oleks olnud, kui oleks üldse ära jäänud, seega olgem rõõmsad!

Võtsin reisile kaasa ühe raamatu, aga lugemise isu ei olnud ja nii ma alustasin hoopis oma traditsioonilise reisipäeviku kirjutamist.

Seotud lood:

Lõpuks jõudis meie lennukisse istumise aeg ka kätte. Saime Tasoga istekohad teineteise selja taha, kuna juhtus nii, et registreerisime oma piletid eraldi, mitte koos. Tegelikult meil vedas, arvestades edaspidist.

Lennuk oli täiesti täis, lend sujus normaalselt. Aqaba lennujaam oli meeldivalt väike ja kodune võrreldes seni reisidel kogetutega. Saime viisatempli passi ilma, et meilt viisa eest raha oleks küsitud. See oli muidugi meeldiv üllatus. Olin kodus netist lugenud, et otse Aqabasse lennates ei ole viisa eest vaja tasuda, kuna eri majanduspiirkond ja seal liikumine on ilma viisamaksuta. Tore.

Lennujaama välisukse ees ootas meid reisifirma esindaja Piret. Kuna meil ei ole reisidel kunagi äraantavat pagasit, siis oleme pea alati esimesed väljujad, seega saime rahulikult Piretiga juttu ajada enne, kui teised hakkasid jõudma. Väljas ootas meid mitu bussi, mis meid mööda valitud hotelle laiali sõidutasid.

Loe veel

Nüüd natuke sellest, milles seisnes meie vedamine, millest eespool kirjutasin. Nimelt Taso juhtus lennukis istuma ühe sümpaatse abielupaari kõrvale ja kui mina ei viitsinud enam rahulikult istuda ees oma koha peal ja seisin nende rea juures, siis hakkas hargnema neljane vestlusring, mille tulemuseks sai tore sõpruskond. Sellest täpsemalt edaspidi.

Hotell osutus normaalselt sümpaatseks. Asukoht südalinnas. Mõnus hotelli bassein, tuba ka täiesti vastuvõetav. Minu jaoks kõige tähtsam sellel reisil on paikne ööbimine, mitte pidev asjade pakkimine ja uue koha ja hotelli otsime ning sõidud ööbusside ja rongidega.

Peale enese korrastust läksime linnast esmamuljet saama ja söögikohta otsima. Linn on suhteliselt väike ja eriti mitte millegagi silma torkav. Aga see on alles esmamulje.

Leidsime hotelli lähedusest oma jaoks sobiva söögikoha, mis oli kohalikke täis. Seega hea koht. Meile meeldis ka. Portsjonid olid nii suured, et aitas ühest meile kahele.

Tegin esimese rahavahetuse. Sel korral piirdusin 50 euro vahetamisega, sain vastu 39.50 JOD. Toit maksis kahele 9 JOD.

Õhtul oli meie hotelli restoranis giidiga (Piretiga) kohtumine, jagas igasuguseid vajalikke nõuandeid. Aitäh.

Päev oli pikk ja muljeterohke. Head ööd.


Reede, 19. oktoober

Algas meie esimene täispikk päikeseline ja palav päev Jordaanias. Temperatuur üle 30 kraadi. Meie ärkasime pool seitse hästi väljapuhanutena ning teotahtelistena.

Hommikusöök on meil hotelli restoranis rootsi lauana. Kõik pakutu oli maitsev, palju oli kohalikke pehme juustu sorte, ka erinevaid saialisi. Jätkub erinevaid variante igaks hommikuks.

Kell 8 olime juba valmis varahommikuseks jalutuskäiguks linnas. Tuleb hommikust aega kasutada, kella 13-st enam linnas kuuma tõttu ei liigu.

Otsustasime jalutada kohalikku linnaranda, mis on meie juurest umbes 10 minuti tee kaugusel. Seal oli kohalikke päris palju ees, oli ju nende puhkepäev. Meile oli kohalike rannaelu huvitav vaadata. Varasematel reisidel me ainult kohalikke täis randa pole sattunud. Täitsa huvitav oli. Meisse suhtuti väga hästi, ega me rohkem turiste sel kellaajal rannas ei kohanudki. Tore oli vaadata kohalikke perekondi, enamuses olid kolm põlvkonda koos, kaasas piknikutarbed. Istusid rannaliival muidugi vaatega lahele. Vees käisid ainult mehed, ühtki naist ei näinud.

Lahe vastaskaldal paistis n-ö kiviviske kaugusel Iisraeli linn Eilat.

Seoses ramadaaniga olid enamik kohti suletud. Jalutasime siis niisama sihitult mööda linna, et ülevaadet saada. Oma teel sattusime Garrefouri kaubandusketi poe juurde, mis oli avatud. Asub meile suhteliselt ligidal. Kui midagi vaja osta, siis läheme kindlasti sinna.

Hotelli kõrval on kena suveniiride pood, väga ilusaid asju oli tõesti palju. Huvitav oli keraamika valik, mis oli meie silmale hästi värviline. Kuna neil elevante ei ela, siis idamaadele tüüpilisi elevandiluust nikerdusi ei ole. Kohaliku toorainena kasutatakse kaameliluid, mis jahvatatakse ja segatakse sobiva sideainega. Saadud massist tehakse ehteid ja ka väikseid plaadikesi, millest hiljem saab teha mosaiiktehnikas esemeid.

Jordaania rahvuslik tikand on üllatavalt sarnane meie omale.

Meie käime suveniiripoodides nagu muuseumides, oleme ammu loobunud kaasaostmisest. Teeme mälestuseks luba küsinult fotod ja säilitame üldmulje mälus, see on meie jaoks kõige ratsionaalsem variant.

Ongi kätte jõudnud kuum keskpäev, oleme hotellitoas tagasi ja valmistume basseini äärde minekuks. Veetsime seal paar tunnikest. Vesi oli mõnus. Sai rahulikult mõnuleda ja raamatut lugeda.

Kui jahedamaks läheb, suundume lõunasöögikohta otsima ja siis uuele ringkäigule mööda linna, nüüd muidugi uude kanti.

Vaata suurt galeriid Tiiu ja Taso reisist:

JÄTKUB...