Tiiu ja Taso reisid: BAKUU | Seltskond kiirustas meist nagu postist mööda, olgugi, et sibasime samuti kõigest väest. Ega ikka nooruse vastu saa!

Vaata suurt galeriid!
Bakuu
Tiiu ja TasoFoto: erakogu

Tiiu Ustaal ja Taso Erima on kaks reisiselli, kes on koos lugematuid maid läbi rännanud ega paista hoogu maha võtvat niipea. Loe nende kohta lähemalt SIIT! Tiiu ja Taso viimatine reis viis Bakuusse. Reisijuht avaldab Tiiu poolt kirja pandud reisipäeviku. Head lugemist, siin on reisipäeviku 1. osa.

BAKUU REISIPÄEVIK

18.-26. september 2019

Sissejuhatuseks

Vaatasin suvel televiisorist dokfilmi Iraagi-Inglise kuulsast naisarhitektist Zaha Hadidist. Olin piltide pealt varem näinud tema töid, aga nii põhjalik ülevaade oli esmakordne. Kuna mul on ka sümpaatia looklevate kõverjoonte vastu, siis tekkis soovunelm näha mõnd tema projekti järgi ehitatud hoonete kompleksi natuuris. Ma polnud Bakuus käinud, niisiis sai ideeks minna kunagi vaatama tema projekti järgi ehitatud Heydar Alijevi kultuurikompleksi ja üldse Bakuud ja selle ümbrust.

Rääkisin Tasole ilma tagamõtteta oma mõttevälgatusest ja nii seekord asi jäigi. Paari nädala pärast pani ta mu fakti ette, et kirjuta omale kalendrisse „18. septembril on väljalend Bakuusse ning 26. septembril tagasisõit”. Pakutav programm kohapeal olekuks on väljatrükil. Seega, ei mingit vastuvaidlemise võimalust. Muidugi olin meeldivalt üllatunud. Ainuke möödalask oli, et minu kõige vanema lapselapse sünnipäev jääb samasse vahemikku. Mis puutub reisi marsruuti süüvimisse, siis mina tavaliselt hakkan sellele mõtlema ca kuu aega enne sõitu. Loen internetist läbi kättesaadavad materjalid ennast huvitatavate kohtade kohta ning uurin ka raamatukogust lisa. Muidugi juurde veel sihtkoha infopunktidest saadavad materjalid. Kuna reisime alati omapead ja ei kasuta giidi teenuseid, on see hädavajalik. Ei taha kobada pimeduses.

Seotud lood:

Natuke tutvustavat infot Aserbaidžaani kohta nendele, kes seal veel käinud ei ole

Maa on kuulus oma arhitektuuriliste, ajalooliste ja kultuuriliste vaatamisväärsuste poolest, samuti kauni looduse poolest. Palju kohti on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Maakeral tajutavast 11st erinevast kliimatsoonist on Aserbaidžaanis olemas 9. Pealinn Bakuu asub maailma suurima järve, Kaspia järve kaldal. Järve sügavus 1025 meetrit, vee temperatuur on suvel 24-27 kraadi C.

Muistsest ajast on piirkond tuntud kui Tule maa, kuna Absheroni poolsaar on rikas gaasi ja nafta poolest. Maailma 800-st mudavulkaanist on 300 siin, nende hulgas ka maailma suurim. See on väike osa sellest, mida pakub see huvitav riik.

REISIPÄEVIK

18. september (kolmapäev)

Sõitsime vahemaandumisega Riias Air Balticu lennuga Bakuusse.

Väga kiireks läks Riias ühe lennuki pealt teisele jõudmine. Tänasime õnne, et meil ei ole kunagi palju asju kaasas ning pagasit ka pole. Tasol kolmveerand-tühi väike seljakott ning minul üleõlakott oma riideasjadega, mis muidugi mõlemad Taso kanda. Kahe terminali vahe tundus kuidagi eriti pikana. Noorem seltskond kiirustas meist nagu postist mööda, olgugi et sibasime samuti kõigest väest. Ega ikka nooruse vastu saa. Kõige tähtsam oli see, et jõudsime väljumisajaks kohale, keegi ei pidanud meie pärast ootama.

19. september (neljapäev)

Bakuusse jõudsime 4-5 vahel hommikul. Veetsime natuke aega lennujaamas, kuna kiirustada polnud kusagile. Meie hostelis oli check-in alles kella 13-st.

Ostsime mõlemale Bakuu transpordikaardi (BakiKart), millele saab vajadusel raha juurde laadida. Bussijuhi juures valideerid ning aparaat näitab sulle kohe, kui palju maksid ja palju raha järel on. Väga mõnus. Transport on muidugi meie jaoks väga odav. Lennujaama bussiga saime hosteli läheduses oleva metroojaama juurde, kus on ka busside lõpp-peatus.

Kell oli umbes 6-7 ringis, kui hostelisse jõudsime. Meie õnneks oli juhuslikult keegi ukse lahti jätnud ja nii saime rahulikult sisse. Oli täielik vaikus. Üks noormees magas mõnusalt seina ääres diivanil. Kahju oli teda äratada. Natuke eemal vastasseinas oli tühi diivan nagu meie jaoks loodud. Taso istus soliidselt serva peale, mina vahetasin endale mõnusamad riided ja sättisin end magama ülejäänud vabale pinnale. Küll oli mõnus, eriti veel sellepärast, et polnud sel ööl veel silma kinni saanud.

Paari tunni pärast hakkas majas liikumine. Tuba meile enne registreerimisaega ei lubatud, kuna oli vaja teha mõningaid ümberkorraldusi, kuid saime oma asjad ära panna, pakuti teed ja süüa. Tundsime end kohe täis tegutsemisiha ning suundusime linna vaatama.

Olime Tasoga 10 aastat tagasi taksoga linnast läbi sõitnud, kui pidime minema rongijaama, et sealt sõita Lenkorani, et edasi Iraani minna.

Nüüd siirdusime kohe vanalinna (kannab nime Icheri Sheher), mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas ja asub Bakuu südalinnas. Hõlmab maa-ala 22,1 hektarit ja on koduks ca 1300 perekonnale, muidugi on seal veel palju muuseume, paleesid, mošeesid, karavanseraisid ning suveniirikauplusi ja veel muudki vaatamisväärset. Täpset vanalinna vanust ei teata, aga arheoloogiliste väljakaevamistega on siiani pakutud pronksiaega. Aktiivne elu algas 8.-9. sajandil. Kogu vanalinn on ümbritsetud 8-10 meetri kõrguse müüriga.

Tähtsamateks ehitisteks on Maiden Tower (Neitsi Torn), mis on ühtlasi linna mitteametlik sümbol. Kujult on ta silinder, mille seina paksus on maapinnal 5m ning üleval 8. korrusel 4m. Teadlaste arvates on aegade lõikes olnud tornil erinevad kasutusi, observatooriumist majakani…. Teiseks tähtsamaks ehitiseks on Shirvanshahi Palee kompleks, mis asub vanalinna (kindluse) kõrgeimas kohas

Vanalinnas küllaldaselt ringi käidud, otsustasime tutvuda Bakuu uuema poolega. Sõitsime bussiga nr. 125 piki kaldapealset promenaadi kuni funikulöörini. Seal oli parajasti väike seisak, ootasime selle lõpu ära ning sõitsime üles mäkke. Eesmärgiks oli näha Flame Towers kompleksi, lootsime, et saame sisse. Kompleks koosneb kolmest kõrghoonest, mis kujutavad leeke. Ühes tornis on bürood, teises korterid ja kolmandas maailmakuulus Fairmonti hotell, mille vestibüüli ja bistroo korrusele meid lubati. Muljetavaldav. Tornide kompleksi peetakse üheks maailma paremaks. Tornid on valgustatud LED valgustusega, kus valguskujundused on pidevas muutuses. Kuna nad on kõrgel mäe otsas, on kogu see ilu vaadeldav pea igalt poolt linnas.

Lõpetasime oma esimese päeva õhtuse jalutuskäiguga mäest alla vanalinna müüri juures olevasse metroojaama nimega Icharishahar ning sõitsime tagasi peatuskohta.

Oli tore päev. Ilm oli päeval soe, aga üleval, kui päike oli juba loojunud, hakkas puhuma tugev külm tuul. Ega asjata ei nimetata Bakuud “tuulte linnaks”.

Vaata suurt galeriid Tiiu ja Taso reisist Bakuusse:

JÄRGNEB...