„Kuigi taolisi juhtumeid esineb ehk paar korda aastas, on erakorraliste asjaolude põhjendust pidevalt vääriti kasutatud ning see on juba alates termini kasutuselevõtust 2004. aastal tekitanud segadust paljude reisijate seas,“ nentis Skycopi esindaja.
Tema sõnul ei anna lennufirmad lennu hilinemisel või ärajäämisel reisijatele olukorra hindamiseks piisavalt selgitusi. „Euroopa Liidu õigused kohustavad küll lennufirmasid esitama reisijatele tõendeid erakorraliste olude esinemise kohta, kuid reisijad ei kahtle tavaliselt neile antud selgitustes ning seetõttu on nendega lihtne manipuleerida,“ tõdes ta.
Lennuhüvitistega tegelevate ekspertide sõnul peavad reisijad alati nõudma lennufirmalt täpsemaid tõendeid lennu hilinemise või ärajäämise põhjuste kohta.
“Erakorralised asjaolud on hall ala ning see põhjendus ei tohiks reisijaid rahuldada. Seda, kas toodud põhjendus peab vett näiteks kohtus, kuhu hüvitiste nõuded oma lõppfaasis jõuda võivad, on esialgu raske hinnata. Seega, kui tegemist ei olnud just vulkaanipurske, lennuki aknasse või mootorisse lennanud linnu või muu ilmselge katastroofiga, tasub igal juhul esitada kompensatsiooninõue, et veenduda hüvitisekspertide abiga, et tegu tõepoolest oli erakorralise olukorraga,“ soovitas Skycopi lennuhüvitiste ekspert.