Tänavune kultuuripealinn loodab tiitlist õitsengut

 (1)
Tänavune kultuuripealinn loodab tiitlist õitsengut
Foto: Hendrik Osula

Tallinn andis kultuuripealinna tiitli üle Sloveenia suuruselt teisele linnale nimega Maribor. Miks just see?

"Suurimad džässitähed käisid siin kaheksakümnendatel," meenutab naine Maribori baaris nimega KGB.

Selle veinikeldri kunagist hiilgust pole raske ette kujutada - tegu on mugava puitpaneelidega baar, küünlad valgustamas lava, millel pakutakse nii eksperimentaalteatrit kui klassikalist bluusi.

Maribor on ennekõike tuntud džässi poolest, kuid mite ainult. Mariborist pärit, kuid praegu Ljubljanas elav laulja Zoran Predin ütles, et Maribori asukoht Austria piiri lähedal tõi endaga erinevaid mõjusid ning julgustas loomingulisust.

"Me võisime vaadata Austria telekanaleid ning asjade ostmiseks piiri ületada - pealinnas polnud see võimalik," rääkis Predin.

Vannalinna arhitektuur tõendab, et enne I maailmasõda oli tegemist peamiselt Austria-Ungari linnaga. Kolmandik hoonetest on hüljatud peale Jugoslaavia lagunemist tekkinud langust. Maribor saigi kultuuripealinnaks tänu mõttele luua seal uus loomemajandus. Teine kultuuripealinn on Portugali linn Guimarães.

Maribori kultuurielu on küllaltki eklektiline - seal on iga-astane muusikafestival Lent, mis on üks Balkani riikide suurimaid. Samuti korraldatakse seal klassikalise muusika festivali, teatrifestivali Borstnikovo ning kaasaegsele multimeediakunstile keskendub Kibla kultuurikeskus.

Maribori galeriid, baarid ja muusikakohad on käimisdistantsi kaugusele. Lähedal asuvad ka Pohorje Massifi mäed (Sloveenia suurim suusakuurort) ning lugematu arv viinamarjaistandusi laiub üle linna ümbritsevate roheliste küngaste. Väikese veinimuuseumi lähedal kasvab maailma vanim viinapuu, mil vanust 400 aastat.

Hiljuti muudeti linna keskväljak jalakäijate tsooniks. Ja kuigi teised plaanid on rahapuudusel edasi lükatud, ei takista see sugugi linna kultuurielu.

Üheks näiteks võiks tuua Pekarna (tõlkes pagariäri), mis oli kunagi sõjaväe pagariäri ning võetu kunstnike, intellektuaalide ja aktivistide poolt üle peale selle hülgamist aastal 1991. Praegu on hoone küll linna omanduses, kuid tegutsevad seal eraettevõtted, mis haldavad seal mitut klubi, kasutatud raamatute poodi, hostelit ja Gustaf Hallis toimuvad filosoofilised arutelud ning 150 kontserti aastas.

Nõnda väikese linna kohta on Mariboril hämmastavalt palju festivale. Kuid vahest tuleneb see sellest, et kõik teavad üksteist.

"Kui sul on idee ja kolm sõpra, on sul juba fesival," ütles 26-aastane linnaelanik.

Allikas: The Guardian