SKT valetab - aga millises maailma riigis on siis tegelikult kõige parem elada? Vaata, kellega samal tasemel on Eesti!

 (9)
Norra
NorraFoto: Shutterstock

Majandusteadlased on aina rohkem veendunud, et sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kui mõõtühikust tuleb loobuda, sest see ei näita inimeste tegelikku heaolu. Bostonis asuva uurimisgrupi spetsialistid on aga välja töötanud uue mõõtmisviisi, mis toob nähtavale riigid, kus ka tegelikult suudetakse rikkust koguda ja seda elanikele jaotada, vahendab Maailma Majandusfoorumi veebiväljaanne.

Paistab, et SKT on tõesti hukule määratud. Aasta alguse Maailma Majandusfoorumis oli uue mõõtühiku leidmine lausa üks põhiteema. Märkimisväärne on seegi, et majandusteoreetik Simon Kuznets, kes SKT kontseptsiooni 1930. aastate lõpus lõi, on hiljem öelnud, et tegemist on sobimatu vahendiga tegeliku heaolu mõõtmiseks. See mõõdab vaid ostu ja müüki, kuid need numbrid võivad olla kaugel inimeste tegelikust toimetulekust.

Juuli lõpus teatasid konsultatsiooni- ja uurimisfirma Boston Consulting Group spetsialistid, et on loonud indeksi, mis põhineb kolmel sektoril: majandusel, jätkusuutlikkusel ja investeeringutel. Need kolm sektorit koosnevad omakorda kokku kümnest osast: sissetulekute võrdsus, kodanikuühiskond, valitsemine, keskkond, sissetulekud, majanduslik stabiilsus, tööhõive, tervis, haridus ja taristu.

Hindamisviis kannab nime Sustainable Economic Development Assessment (SEDA; jätkusuutliku majandusliku arengu hindamine) ning selle luubi alla võeti 160 riiki. SEDA eesmärgiks on uurida, kuidas tulevad riigid toime absoluutse jõukuse ja majanduskasvu rakendamisega oma elanike elujärje tõstmiseks. Indeks ei reasta maid ainult praeguse heaolutaseme järgi, vaid vaatab ka seda, kui palju need on aastatel 2006-2014 arenenud.

Seotud lood:

Pole ilmselt ootamatu, et nimekirja juhivad rikkad Lääne-Euroopa riigid:

1. Norra
2. Holland
3. Soome
4. Saksamaa
5. Austria
6. Taani
7. Šveits
8. Island
9. Belgia
10. Rootsi

Eesti asub enam-vähem ühel joonel Tšehhi, Sloveenia, Katari, Araabia Ühendemiraatide ja Lõuna-Koreaga. Nimekirja põhjas on aga peamiselt Aafrika sõjapiirkonnad nagu Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad ja Kongo DV.

Huvitavamaks muutub pilt aga siis, kui keskenduda riikide kaheksa aasta arengule. Esireast kaovad täielikult kõik Lääne riigid:

Loe veel

1. Etioopia
2. Hiina
3. Rwanda
4. Mongoolia
5. Katar
6. Sierra Leone
7. Ida-Timor
8. Kambodža
9. Laos
10. Ghana

Eesti arenguindeks on paraku nähtavalt alla rahvusvahelise keskmise. 2006-2014 perioodi kõige kehvemad arenejad olid Kreeka, Küpros ja Itaalia, aga ka Soome, Läti, Rootsi ja Taani.

Uuringu autorid märgivad, et arengus mängivad tähtsat rolli valitsuste algatatud strateegiad. Näiteks panevad nad Serbia, Horvaatia ja Rumeenia jõulise arengu suuresti Euroopa Liidu poliitikate arvele. „On selgeid tõendeid, et Euroopa Liidu poliitilised meetmed ja standardid toovad kaasa tõelised edusammud inimeste heaolule tähtsates valdkondades. See tähelepanek on eriti huvitav just praegusel keerulisel perioodil, mil Euroopa Liidule toob katsumusi immigratsioonikriis ja Suurbritannia lahkumine.“

Inimeste majandusse kaasamine on samuti üks tähtsamaid tegureid elukvaliteedi paranemise tagamisel.

Ülevaate vahest kõige tähtsam mõte on see, et maailm paistab teistsugune, kui vaadata seda mõne muu vahendi kaudu kui ainult tootmisele ja tarbimisele keskenduv SKT abil.