Muuseumi põhikompleks avati aastaringseks külastamiseks 17. juulil 1998 ning selles on võimalik tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitöövaramuga.

Ekspositsioonis on pool-kinnine hoov sinna kuuluva hoonestusega: elumaja, rõiva-, vilja- ja söögiait, laut heinaküüniga, töötuba, varjualused, meeste töötuba, suitsusaun, sepikoda, potivabrik ehk savikoda ja rehi. Enamus hooneid on originaalid, pärit Põhja-Setomaalt. Muuseumi piiril asub Seto Tsäimaja, kus võimalik rahvusliku toidukultuuriga tutvuda.

Lisaks saab näha vahetuvaid temaatilisi näitusi vanast uueni, käsitööst kunstini, arheoloogiast ja ajaloost. Võimalik on osa võtta rahvakalendritähtpäevade tähistamisest, seto pitsipäevadest, folklooriõhtutest ja seto kultuuri tutvustavatest teemapäevadest.
Peale giidiga muuseumikülastuse on huvilistel võimalik tellida esinema seto leelokoor, et tutvuda lähemalt setode traditsiooniliste laulude ja tantsudega. 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ja on rõõm tõdeda, et seto laulutraditsioon on endiselt elujõuline. Lisaks võib ettetellimisel täiendada oma muuseumikülastust ka erinevate õpitubadega, spetsiaalselt lastele mõeldud programmidega ja tutvuda seto rahvakalendris parajasti aktuaalsete pühade kombestikuga.
Seto Talumuuseum.

10 aastat tagasi ehitati muuseumi juurde Tsäimaja, kus asuvas õppeklassis võib korraldada konverentse või õppepäevi. Alati saab nende juurde tellida ka väikest lõõgastumist võimaldava hariva kultuuriprogrammi ning head seto sööki nautida Tsäimaja hubases söögisaalis.

Suviti, kui rahvast rohkem liikumas, tegutsevad muuseumi õuel ka potivabrik ja sepikoda. Tsäimaja savist nõudekomplektid on sellesama õuel toimetava Võrust pärit keraamiku Aivar Rumvolti tehtud.

Talumuuseumi hooned on erinevatest küladest kokku toodud, kuid moodustavad harmoonilise ansambli. Seatud on need nii, nagu ühes seto talus kunagi elu-olu käis. Tare on tüüpilisest elumajast veidi kõrgem ja külmtaret ka kaugeltki igal majapidamisel ei olnud. Kõik see osundab jõukale majapidamisele. Hoolimata jõukuse astmest elati talvisel ajal kogu perega talu ühes köetavas eluruumis, sageli koos laste ja vanadega 15 inimese ringis korraga. Praeguse muusemi püsielanikud on kass, koer, kitsed, hobune ja kahekümnepealine kanakari.

Muuseum käib oma tegemisi tutvustamas ka kohalikes koolides ja lasteasutustes ning lööb kaasa Värska valla sündmustel nagu Leelopäev, Seto Kuningriik, Seto Folk, käsitöölaat jms. Kõik muuseumi töötajad on juuripidi seto päritoluga ja seega peavad oma südameasjaks, et külastajad lahkuksid muuseumist hea tunde ja senisest rohkemate teadmistega seto kultuurist.

Tsäimajja suulleemega keha kinnitama

Tsäimaja peakokk ehk kokk-juhataja on Õile Kallari, kes end Viljandi kultuuriakadeemias sel alal ka täiendab. Menüüs on traditsioonilistele seto toitudele lisaks ka praed ja supid, mis vahelduvad. Seto traditsioonilisest köögist lähtuva menüü osa on koostanud Tsäimaja esimene kokk-juhataja Aita Mäeots ja toonane muuseumi direktor Laine Lõvi. Kolmel järjestikusel aasta, 2009–2011, nimetati Seto Tsäimaja ka 50 parima restorani hulka kui eheda eestimaise maitse esindaja.

Menüüst leiab setode traditsioonilise paksu pudru, suulleeme (külm keefirisupp ehk suulliim), kama, kamavahu, marjapiiraku ja teisi toitusid, mida külastajad sellesse maanurka otsima sõidavad.

"Kohalikud ehk heidavad vahel ette, et meie menüü ei muutu nende jaoks piisavalt, aga just kaugete külaliste pärast peame seda säilitama. Kui oleme vahepeal midagi välja jätnud oma traditsioonilisest menüüst, hakatakse seda artiklit kohe taga nõudma. Pakume just seda kindlat head seto sööki, mida klient siia otsima tuleb," kõneleb Seto Talumuuseumi direktriss Liis Kogerman. Menüü on Tsäimajas eestikeelsele lisaks ka setokeelne ning söögikoha muusikavalik on eranditult setokeelne ja -meelne. Kihinat-kahinat ja elevust tekitab juba ainuüksi toidunimetuste väljaütlemine.

Teenindajad võtavad alati aja, et selgitada, mis on pliin sahvtiga, pesset tsialiha tutuga või mõni muu seto toit. “Tugev, kodune kõhutäis, mis alati hästi maitseb. Gruppidele on meil ettetellimisel eraldi 2 komplekslõuna varianti pakkuda. Nii saab kõige selgema pildi, mida siin Setomaal traditsiooniliselt söödud on ning milliseid maitseid hinnatud,” selgitab direktriss.

Panoraamvaade Seto Talumuuseumile ja Tsäimajale: