Selle suve turistipettused: "tasuta" teenused, kingitused ja liiga kalliks läinud abivalmidus

 (2)
Selle suve turistipettused: "tasuta" teenused, kingitused ja liiga kalliks läinud abivalmidus
Foto: (CC) Kevin Poh / Wikipedia

Võõras linnas ei tunne turist seadusi ja kombeid ning kipub abivalmis kohalikke rohkem usaldama. Igal aastal satuvad pahaaimamatud puhkajad sellepärast ka kümnete levinud petuskeemide ohvriks.

Selle suve trendidest turistipettuste alal tegi ülevaate veebiportaal Just the Flight oma blogis. Paljud trikid on juba aastaid vanad, aga eks igal aastal mõeldakse välja ka midagi uut, et üllatada ka neid turiste, kes vanu petuskeeme juba teavad.

Levinud tänavatrikid

Sõrmkübaramängijad on Eestiski juba 90ndatest tuntud, kuid maailma suurimates metropolides kohtab neid siiamaani. Trikk on lihtne: sel ajal, kui turist jälgib pingsalt mängu, tühjendavad teda ümbritsevad teised "vaatajad" ohvri taskud. Sellised mängud on levinud Pariisis ja Londonis.

"Sõrmkübaramäng" New Yorgis. Foto: (CC) Wikipedia
Seotud lood:

Roomas pillab mööduv "imikuga ema" ohvri kätele nuku, mida turist peab ehtsaks beebiks. Ehmatuse ja segaduse käigus tühjenevad aga turisti taskud.

Pariisis, Barcelonas, Roomas, Cairos ja paljudes Araabia riikides tahab võõras, aga pealtnäha lahke heategija kinkida võõramaalasest turistile nö õnnetoova käevõru. Paraku käib sellega kaasas ka natuke õnnetust - käevõru sõlmitakse randme ümber nii, et seda ei saa eemaldada ja muidugi nõutakse tehtud kingituse (või võru eemaldamise) eest nüüd ka lunaraha. Halvemal juhul tühjendab mõni kaasosaline randmevõru kallal pusiva turisti taskud.

Pariisis on levinud sõrmusetrikk: keegi sinu ees pillab maha kuldse sõrmuse ja siis väidab, et sa kaotasid selle. Hiljem tõestatakse, et tegemist on ehtsast kullast väga väärtusliku ehtega (mida see tegelikult ei ole) ja üritatakse omanikuta "leidu" ohvrile kalli hinnaga maha müüa.

Buenos Aireses ja Rio de Janeiros tegutsevad riidemäärjiad: justnagu kogemata tilgutab keegi su rõivale midagi ja järgneb abivalmis puhastamine. Niipea, kui riideese abipakkuja kätte satub, tühjenevad ka selle taskud.

Euroopas pakutakse paljudes linnades turistidele (näiteks paaridele) võimalust aidata neist pilti teha. Paremal juhul küsitakse selle teenuse eest hiljem raha, halvemal juhul pistetakse pildistaja kätte usaldatud telefoni või kaameraga jooksu.

Koh Phanganil on taksojuhtidel kombeks pakkuda mõnele õhtusele peole sõitvale välismaalasele natuke narkootikume. Niipea, kui turist on endale midagi keelatut ostnud, ilmub välja valepolitseinik. Ehmunud puhkaja maksab selle peale tavaliselt ükskõik kui palju, et pääseda kohalikust vanglast.

Foto: Ethan Miller / REUTERS

Las Vegases on petturitest taksojuhtidel kombeks mitme pagasiga saabujate kohvritega minema sõita. Pagasiruumist tõstetakse tavaliselt välja vaid üks kott, teised "unustatakse" sisse ja läinud see takso ongi - teiste samasuguste sekka.

Krediitkaardi- ja poepettused

Nutitelefonide massilise levikuga on kasutusele võetud ka nendega seotud trikke, kuidas kliendi krediitkaardi-infot kätte saada. Barcelonas on ebaausad müüjad kasutanud mobiiliga rääkimise nippi: pealtnäha tundub, et teenindaja lihtsalt räägib telefoniga, aga tegelikult pildistab ta samal ajal kliendi krediitkaardiandmeid.

Paljudes kohtades Euroopas kasutatakse süütut venitamistaktikat: müüja loeb raha tagasi ülimalt aeglaselt, vahepeal sassi ajades ja uuesti alustades. Eesmärgiks on panna turist käega lööma ja raha poodnikule jätma. Lõpuks võib ka juhtuda, et tagasiantavat raha on vähem. Segaduse tekitamiseks võidakse raha enne üleandmist ka näiteks maha pillata.

New Delhis võib pahaaimamatu puhkaja juurde astuda valetohter, kes pakub dokumente kindlustuspettuseks: tema väitel saab nendega kindlustuselt hulga raha välja petta. Paraku on kindlustusfirmad sellistest pettustest teadlikud.

Mexico Citys, Bogotas, Bucarestis ja Bangkokis võib kohtuda võltspolitseinikuga, kes tahab kontrollida rahakotis oleva raha ehtsust või viisadokumentide kehtivust. Muidugi leitakse probleeme ja aitab vaid ohter rahaga "määrimine".

Euroopas levinud petuskeem on veel "abivalmis kohalikega", kes rahaautomaadi või piletimüügimasina ees kimbatusse sattunud kauget külalist aitavad. Nad küll aitavad, kuid jätavad meelde pangakaardi PIN-koodi ja sobival hetkel näppavad ka kaardi, et see hiljem tühjaks teha.

Taskuvarastel on mõnikord kombeks võõramaalasi avalikes kohtades taskuvaraste eest hoiatada. Selle peale turistid tavaliselt kompavad oma taskuid või kiikavad sellesse kotisahtlisse, kus nad oma väärtasju hoiavad. Kuid just seda infot oligi taskuvarastel vaja, et hiljem seesama hoiatatu rahast ning asjadest teadlikult tühjendada.

Lõksud hotellidega

Euroopas kohati tihti levinud petuskeemi kohaselt väidab taksojuht, et soovitud hotell on ajutiselt suletud ja kliendid on üle viidud teise hotelli. Paraku on see teine selgelt ülemakstud ja osa sellest rahast kukub ka kohale juhatanud taksojuhile.

Keset ööd võib hotelli numbritoas heliseda telefon, teises otsas väidetavalt hotelli administraator, kes on avastanud probleemi krediitkaardiga. Unine klient läheb kergemini õnge ja ütlebki oma krediitkaardiandmed. Muidugi pole helistajaks hotelli enda administraator, vaid pettur, kes tahab nii välja petta vajalikud andmeid.

USA-s ootavad hotellide juures toidu kättetoomise pakkujad. Neil on kaasas menüü, mille järgi saab tellida ja hetke pärast lubavad nad tellitud einega tagasi olla. Paraku sööki ei tule ja neile antud krediitkaardiandmetega toidavad artistid hoopis iseend pettasaanud turisti arvelt.

Vaata veel levinud pettuste kohta siit.