Sel suvel avasta Põltsamaad: pealtnäha vaikse väikelinna pealispinna all on palju huvitavat

 (1)
Toretalu maisilabürint 2019
Toretalu maisilabürint 2019Foto: Kaspar Pokk

Ehkki igaüks saab valida, kas näeb asju tumedates või helgetes toonides, tundub soojale ja päikselisele suvele otsa vaadates, et koroonakevadest on kasvanud välja ka midagi head. Pole ju paremat aega meie enda armsa Eestimaa avastamiseks. Millal sa viimati näiteks Põltsamaal käisid? Natuke süvenedes koorub pealtnäha vaikse väikelinna pealispinna alt palju huvitavat.

Just Põltsamaa vallast, Uuevälja külast võib leida Eestis ainulaadse Toretalu maisilabürindi. Igal aastal joonistub maisivälja sisse uus ja huvitav kujund. Näiteks on varasematel aastatel olnud maisirägastikus hiiglaslik kikilipsuga ilves, Eestimaa kaart ning jalajäljed, mida on huvitav lahendada nii suurtel kui väikestel. Maisilabürint valmib tavaliselt augustis-septembris ja siis selgub ka tänavune kujund, mida seiklejatel on võimalik lahendama minna. Seni jagub Toretalus tegemisi teisigi: põõsalabürint, vanasõnamets, taluloomad ja -linnud, sildademäng ja hulk muid väiksemaid tegevusi. Kaasa tasub pakkida piknikukorv ning mõnus suvepäev saab kiiresti sisustatud.

Aktiivse puhkuse armastajatel tasub Põltsamaal olles käia läbi ka Kuningamäe kardirajalt ning seal oma adrenaliinilävi proovile panna. Käänuline ringrada võimaldab vajutada pedaalile nagu hing ihkab, samal ajal testides juhtimisosavust mitme päris närvesööva kurvi näol. Võib öelda küll, et elevus sisaldub piletihinnas.

Seotud lood:

Eesti oma Malibu

Seiklus- ja spordihimulistele mõeldes avati selle suve hakul avati Kamari järvel Eesti esimene ringkaabliga veelauakeskus Wpark. Maailmatasemel kaablipargis on 16 takistust (kickers, sliders jm — toim) ning kaabel liigub päripäeva. Selliseid parke on kogu maailmas vähem kui vastupäeva liikumisega kaabliparke. Algajate jaoks on ringkaabli kõrval olemas ka klassikaline, 184 meetri pikkune 2.0 süsteemiga kaabel. Kohapeal saab valida ka paketi, kus treener tuleb sõitjaga 2.0 kaablilt ringkaablile kaasa ning juhendab teda.

Foto: Martin Kirikal

Sealjuures pole põhjust karta, et Wpark on koht ainult väga sportlikus vormis inimestele. Mõeldud on ka pere kõige pisematele, kelle jaoks on rajatud Bouncia batuutidega veelinnak ning madalseiklusrada. Kes otsivad lõõgastumisvõimalusi, saavad sirutada end rannaribal, mängida võrkpalli, laenutada vesiratta või SUP-laua või lihtsalt mullivanni, sauna või mõnusaid terrassivaateid nautida. Mõnus muusika, päikeseloojang, sillerdav vesi ning hea toit mõjuvad kõigile ühtmoodi kui mõni lõunamaine paradiis.

Foto: Martin Kirikal

Veinimõisa romantika ja roosid

Jõgevamaad tuntakse ka kui jõgede maad. Põltsamaalt voolab läbi üks Eesti suurimaid, 136 km pikkune Põltsamaa jõgi. Seetõttu on Põltsamaa linnas tervelt 19 silda. Autoga on ületatav aga vaid üks sild — Suur sild. 2013. aastal renoveeriti Suure silla pais ja sellele rajati kaasaegne kalapääs, mida on nimetatud ka Põltsamaa sajandi ehitiseks. Linna keskel, keset jõge laiub ka maaliline Roosisaar. Sinna on istutatud umbkaudu 2000 roosiistikut, ehitatud armas lehtla, rajatud kõnniteed ja paigaldatud idülliline valgustus. Roosiistikud pärinevad kohalikust roosiaiast, kus leidub üle 800 erineva roosisordi. Kes soovib, saab roosiaiast endale istikuid ka koju aasta osta ning küsida asjatundlikku nõu omaenda roosipeenra rajamiseks. Roosisaarel on mõistagi kõige ilusam jalutada ajal, mil roosid õitsevad, kuid sumedate suveööde ja lambikeste valguses näib iga õhtu seal kui romantilises filmis. Nii on sellest kujunenud meelispaik fotograafidele ja piknike või isegi pulmade pidamiseks.

Arusaadavatel põhjustel ongi Põltsamaa eelkõige tuntud sildade ja rooside, aga ka veini poolest. Nimelt on Põltsamaa Eesti vanim puuvilja- ja marjaveinide tootja. Sellega tehti algust üsna vabariigi aja alguses ning veinid kogusid kiiresti tuntust ka väljaspool Eesti piire. Praegu on Põltsamaa ajaloolises linnuses hästitoimiv veinikelder, kus on võimalik degusteerida kõiki Põltsamaa veinisorte. Kahtlemata tasub proovida dessertveine, mida on pärjatud auhindadega ning loetud tunnustatud Eesti tooteks. Need on elegantne kingitus külakostiks või tähtpäevaks ja neid saab mugavalt veinikeldrist kaasa osta.

Põltsamaa Veinitehas Foto: Argo Ingver

Lisaks asub veinikeldris Põltsamaa toidumuuseum, mille kirkaimad eksponaadid on Külma sõja aegsed kosmonautidele mõeldud tuubitooted. Nõukogude aja lapsed ehk mäletavad neid veel? Nostalgilise muuseumikülastuse muudab eksklusiivsemaks asjaolu, et seda on võimalik nautida veinipokaal käes — kui tihti ikka avaneb võimalus muuseumis veini mekkida? Kogu roosisaareromantika ning veinimõisa õhustik kõlab pigem nagu võiks eeldada mõnest iidsest, sajandite vältel põlvest põlve pärandatud Lõuna-Prantsusmaa château’st. Kes aga otsib, see leiab, et ka meil endal kõik olemas, seda ajendatult meie oma pärandist ja esivanemate teadmistest.

Looduse rüpes

Kes soovib pärast linnailu imetlemist või sportlikku nädalalõppu looduse rahu ja vaikuse rüppe pugeda, on selleks Põltsamaa ümbruses mitmeid võimalusi. Männikjärve, Endla ja Kirna matkarajad on piisava pikkusega, et veeta paar tundi värskes õhus. Rabaloodus on kogu maailmas unikaalne, mitmel pool võib märgata metssigade või kobraste tegevuse jälgi.

Kirna matkarajal leiate eest rippsilla ning Pedja jõe paremal kaldal asub suursugune Musutamm. Legend pajatab, et kunagi armusid teineteisesse kohalik talupoeg ja Vetevana tütar, kes hiilisid teineteisega kohtuma paika, kus täna kasvab Musutamm. Kord sattus Vetevana keelatud armastusele tunnistajaks ning käskis Piksel paarikese surmata. Piksel hakkas armastajapaarist aga kahju ja nii muutis ta nad hoopis tammeks, mis on määratud aegade lõpuni Pedja jõe kaldal seisma.

Miks mitte minna mõnda sumedat suveööd hoopis rabasse veetma? Nii Endla, Männikjärve kui Kirna rabas on olemas vaatetorn, kus varahommikul päikesetõusu imetleda. Neil tundidel on eelmise päeva päikesest soe, isegi aurav rabajärv samuti enneolematult kutsuv. Et oleks, mida talvel meenutada.

Männikjärve raba Foto: Bianca Mikovitš