Sammudes mööda Vabaduse teed: mõisad ja lossid Leedus, mis edendasid vabaduseiha juba ammustest aegadest

 (1)
Sammudes mööda Vabaduse teed: mõisad ja lossid Leedus, mis edendasid vabaduseiha juba ammustest aegadest
Medininkai lossFoto: erakogu

Ajalugu meenutab inimkonna kustumatut vabaduseiha, ilmutades end läbi aegade erinevates vormides. Viimase aja sündmused Valgevenes meenutasid igaühele vabaduse tähendust ja tõestasid rahumeelsete protestide võimalusi. Alles hiljuti korraldati Valgevene vabaduse kaitsjate toetuseks üle 50 tuhandest inimesest moodustav Solidaarsuskett, mis sai alguse Vilniuses ja kulges Valgevene riigipiirini. Sellel marsruudil võib kohata ka ajaloolisi vabadusvõitluse paiku — mõisaid ja losse, mis kaitsesid ja edendasid vabaduseiha juba ammustest aegadest.

Lossidest ja mõisatest, mida võib kohata hiljaaegu kulgenud Solidaarsusketi ja 30 aastat tagasi korraldatud Balti keti teel, jutustab Leedu losside ja mõisate assotsiatsiooni president Gintaras Karosas.

„Mõisad on vabaduspüüdluse ja ühtsuse sümbol. Läbi sajandite on siin kasvatatud riigi helgemaid päid, kirjanikke, loojaid. Mõisatesse koondusid endas vabadusepüüdlust kandvad inimesed, mille tõttu okupandid jälitasid, pagendasid ning mõistsid surma mõisnikke, kes võitlejatele varjupaika pakkusid ja neid toetasid”, — jutustab G. Karosas, lisades vahele, et need, kes tahavad tunnetada hiljuti toimunud Solidaarsusketi vaimu, võivad seda teha, külastades Vilniusest Minskisse viiva maantee ümbruskonnas asuvaid mõisaid. G. Karosase sõnul on terve marsruut võimalik läbida vaevu ühe päevaga, kes aga soovivad kauem reisida, võivad lisaks külastada ka 30 aastat tagasi toimunud Balti keti ümbruskonna mõisaid.

Seotud lood:

Solidaarsusketi teekonna lähistel asuvad mõisad ja lossid

Medininkai loss

Arvatakse, et kindlus on ehitatud XIV sajandi esimesel poolel. Loss oli üheks peamiseks Leedu riigi kaitsmise punktiks. Läbi kogu ajavahemiku on loss elanud üle paljusid rünnakuid, kuid seda õnnestus kaitsta ja taastada. Leedu vabariikluse taastamisega algas Medininkai lossi elus uus etapp. 1993. a alustati lossitorni rekonstrueerimist.

Nemėžise mõis

Esimest korda mainiti Nemėžist ametlikult XV sajandi lõpus, mil vürst Aleksandras kohtas siin pidulikult enda kihlatut. 1836. a sai mõis enda praegused kontuurid, mil Mykolas Tiškevičius ehitas kahekorruselise tellistest mõisahoone. Nemėžise mõisas oli lisaks elu- ja kõrvalhoonetele juba XVII sajandi alguses vesiveski, juustukoda, õlletehased, XVIII sajandil aga paberi- ja nahatöökoda. Mõisa viimased ruumid, hobusetall ja oficina (kontoriruum) on säilinud muutumatuna tänaseni.

Markučiai mõis

Tänaseni on säilinud mõisa eluhoone, XVIII sajandi park koos tiikidega, perekalmistu, Püha Varvara kabel ja mälestusmärk A. Puškinile. Muuseumis saab näha kuute autentselt sisustatud XIX sajandi lõpu tuba. Siin eksponeeritakse mööblit, fotosid, majapidamisesemeid ja kunstiteoseid.

Tuskulėnai mõis

Tänaseni säilinud mõisahoone on ehitatud XIX sajandi alguses. Hoone on tüüpiline näide hilisklassitsistlikus stiilis maaresidentsist.

Nerise jõe poolne hoone idafassaad on kaunistatud reljeefsete taimemotiividega, katusel on aga kolme antiikmütoloogia jumalanna — Diana, Juno ja Veenuse skulptuurid.

Liubavase mõis

Leedu pealinna Vilniuse lähistel on külastajatele avatud üks riigi vanimaid mõisaid — Liubavase mõis. Selles mõisas on piirkonna ajaloo-, kultuuri- ja tehnikapärandi muuseum. XVIII sajandi barokkarhitektuuri ehitised ja terrasstiikide süsteem muudab selle mõisa Euroopa kontekstis eriliseks. Liubavase mõisa vesiveski on eriline ehitis, mis üllatab enda müüritise kvaliteedi ja mitmefunktsioonilisuse poolest. XX sajandi alguses töötasid veskimehhanismid juba mitte vana vesiveski, vaid Rootsi hüdroturbiini jõul, mis töötab tänaseni. Tänu sellele ja kasutades taastuvat vee-energia allikat, toodetakse veskis elektrit ka tänasel päeval. Liubavase mõisa vesiveski on kvaliteetsete restaureerimistööde eest pälvinud kõrgeima kultuuripärandi auhinna — Europa Nostra.

Gintaras Karosas jutustab: “XIX sajandil elas ja lõi Liubavase mõisas andekas Leedu skulptor ja arhitekt, kes kuulus Vilniuse ülikoolis tegutsevatesse, enda maa vabaduse poole püüdlevatesse ning okupatsioonivõimude poolt tagakiusatavatesse filomattide ja filarettide ühendustesse”.

Kairenai mõis

Kairenai piirkonnas on inimasustuse jälgi leitud juba IV-VII sajandist. Vanimad kirjalikud andmed Kairenai mõisa kohta pärinevad XVI sajandist, Zigmunt Vanema privileegist.

Õitsengu ajal, milleks loetakse 18. sajandit, tegutses siin orkester ja taidlusteater, rikkalik raamatukogu. Oli loodud inglise stiilis park koos tiigisüsteemi, suveteatri paviljoni, tiigisaarele rajatud lehtla, barokse kabeli, purskkaevu, lillede ja palju muuga.

Mõisad Balti keti teekonna lähistel

Raguvėlė mõis

Komarai perekonnale kuuluva Raguvėlė mõisa moodustab suur, piki jõekallast paiknev, 19 ehitisest koosnev kompleks. Sellesse kompleksi kuulub piiritusetehas, kabel-mausoleum, kaks tellistest aita, veski, hobusekasvandus, tööliste elumaja, ait, küün, hobusetall, lehmalaut, magasiait jt. Samuti üle jõe ehitatud niinimetatud „ahvisild”. Põhihooneks on klassitsistlikus stiilis ehitis koos pargiga.

Akmenė mõis

Mõis paistab silma enda insenerilahenduste poolest. Kunagi oli peahoone kõrval asuvas tiigis elektrijaam, mis oli omal ajal haruldane seadeldis. XIX sajandi teisel poolel ehitati Akmenė mõisa Hollandi tüüpi kivituulik, mis varustas pikki aastaid kogu ümbruskonda jahuga. Mõisnik Hoppeni poolt püstitatud kivituulik oli veel XX sajandi alguses üks piirkonna suurimaid.

Pienionyse mõis

Pienionyse mõisa mainitakse kirjalikes allikates alates XVI sajandist. Enne XIX sajandit ehitati siia uus, uhke, klassitsistlikus stiilis mõisahoone, rajati talveaed ja 9 hektari suurune maastikupark. Mõnda aega hooldas seda parki professionaalne Tšehhi aednik Pranciškus Leiner. Seal kasvas palju haruldasi, erinevatest maailma riikidest toodud taimi. Räägitakse, et parki ehtisid pea kahesaja haruldase liigi taimed, puud ja dekoratiivpõõsad. Tänaseks on XIX sajandi Pienionyse mõisakompleksist säilinud küün, suitsumaja, õlletehas ja lõviskulptuuridega väravad.

Burbiškise mõis

Burbiškise mõis asub Anykščiai regionaalpargis, Rubikiai järve läheduses. Maalilisel Anykšta jõe vasakul kaldal püüab kaugusest pilku stiilne ehitis — XIX sajandi arhitektuurimälestis, neoklassitsistlik pärl, mis võlub enda peenuse ja elegantsusega.

Ajalooallikatest selgub, et mõisnikud osalesid 1863. a ülestõusus. Selle eest nad vangistati, ühele aga määrati koguni surmanuhtlus, mis tänu suurtele jõupingutustele asendati 12-neks aastaks Siberisse sunnitööle saatmisega.

„Paljud mõisnikud edendasid riiklust ja vabaduse poole püüdlemist. Selle eest sai paljudele okupantide poolt osaks kurb saatus, küüditamine või isegi surmanuhtlus”, — jutustab Gintaras Karosas, lisades, et sõjasurutise aegadel toetasid Burbiškise mõisnikud rahaliselt keelatud leedu keelsete raamatute kirjastamist, asutasid salajase Leedu kooli ning aitasid teadushuvilisi noori.

Reisiplaani koostamisel leiad abi SIIT!