Tanel ja Kaisa Saarman kirjutavad Eesti Elus, kuidas võeti ette võimatuna tunduv ülesande osta 50 aastat tühjana seisnud mõisahoone, et see taastada. Lisaks on Raikküla mõis päris eriline oma salakäikude, jämedate sammaste, maa-aluse hoone ja kõrgeim mördita laotud paekiviaed. Mõisa taastavad praegu Karmel Jõesoo ja Ivo Lambing.

1999. aastal oli Rapla maakonnas asuv Raikküla mõis päris kehvas seisus ja sellele otsiti tulutult omanikku. Tol ajal verinoor Karmel Jõesoo armus aga sellese paika ära esimesest silmapilgust, ta tunnetas siin minevikku ja nägi tulevikku. Samal aastal sai ta koos vanematega 45 000 krooni eest selle mõisa omanikuks. Nüüd on Jõesoo ning tema elukaaslane Ivo Lambing võtnud endale südameasjaks siia elu sisse puhuda, kõige olulisem samm on tehtud - peahoonel on katus peal ning enam hullemaks seal olukord ei lähe.

Klassitsistlikus stiilis Raikküla mõisa peahoone on võimas ning vaimusilmas võib ette kujutada, milline see välja näeks, kui see ükskord korda tehtud saab. Perenaine ja peremees võtavad meid parklas vastu ning kohe on näha ja tunda, et tegu on oma ala fanaatikutega. Ekskursioon, mis meile tehakse, on põhjalik ning huvitav. Paljud on mõisa vaid väljast kaeda saanud, meid lasti aga uksest sisse, kus avanes suursugune maailm koos tohutute ruumide, pika anfilaadi ning salakäikudega.

Maa-aluse hoone maailm algab siit: