Guardian kirjutab, et uppunud aluseks oli kuninglik sõjalaev nimega Kronan, mis leidis oma märja haua aastal 1676. Alates aastast 1980, mil see avastati, on sealt üle 30 000 eseme pinnale toodud. Viimatise saagi sekka kuulus ka aga üks savianumasse peidetud pakend. Kui see pinnale toodi, põhjustas õhurõhu muutumine pakendi purunemise ning selle, et anumast väljus üsna vänge hais.

Peaarheoloog Lars Einarsson, kes end ka ise haisva juustu sõbraks nimetab, ütles, et mitmesaja aasta vanune saadus pole igaühele. Lõhn olla meenutanud pärmi ja Roqueforti sarnase sinise hallitusjuustu lõhna segu. Maitsta Einarsson juustu ei soovita, kuivõrd see olevat ilmselt lihtsalt üks suur hunnik baktereid.

Pakend saadeti igatahes koos oma vänge sisuga laborisse edasi. Vanimale merepõhjast leitud toiduainele sellest aga konkurenti pole, kuna alles eelmisel aastal leiti Vahemere põhjast Itaalia ranniku lähedalt amfora, mis sisaldas kastet nimega garum - see oli üsna tugevamaitseline toidulisand, mida valmistati kääritatud kalast.