RONDA REISIJUHT | Kas oled kuulnud sellest salapärasest Andaluusia väikelinnast? Siin peitub palju põnevat!
Ronda on umbes 35 000 elanikuga kaljudel asuv Andaluusia väikelinn, mis asub Malagast umbes 100 kilomeetri kaugusel. Tegemist on ühe Hispaania vanima linnaga, mis on peamiselt tuntud oma linna kaheks jagava üle 100 meetri sügavuse El Tajo kanjoni ja selle põhjas voolava Guadalevín'i jõe tõttu. Linna viivalt Puente Nuevo sillalt avaneb imeline vaade. Ronda asukoht ja sealsed kaljuseinad on linna alati ka vaenlaste eest kaitsnud ning tänu sellele on Ronda saanud areneda ja õitseda. Ronda suved on küll soojad, aga vahel harva on seal isegi ka lund nähtud.
Ronda. Foto: Pixabay
Olulisemate vaatamisväärsuste hulka kuuluvad kindlasti kohalik tohutu härjavõitlusareen, kuninglik ratsavägi ehk Real Maestranza de Caballería ja Ronda uus sild. Üle kalju ja Guadalevín’i jõe vanalinna pääsemiseks on kokku ehitatud kolm silda, kuid vaid Puente Nuevo ehk uus sild on avatud ka autodele. 1616. aastal valminud Puente Viejo ehk vana sild ning juba 14. sajandil valminud Puente Romano ehk Rooma sild on mõeldud vaid jalakäijatele. Puente Nuevo asemel oli tegelikult vanasti vaid 8 kuulise ehitusperioodi järel 1735. aastaks valminud sild, mis hiljem küll kahjuks kokku varises ja põhjustas umbes 50 inimese surma. 1751. aastal alustati selle asemele uue silla ehitamist ning see valmis alles 41 aastat hiljem ehk 1793. aastal. Uuel massiivsel ja umbes 100 meetri kõrgusel kivist sillal on kolm kaart ja selle keskmise osa kohale on ehitatud kivine kamber, mida aegade jooksul on kasutatud nii vangla kui ka piinakambrina ning selle aknast on vaenlasi alla kivisesse kanjonisse visatud.
Puente Nuevo. Foto: Pixabay
16. sajandil lõi kuningas Philip II kohaliku kuningliku ratsaväe ehk Real Maestranza de Caballería eesmärgiga edendada kohalike aadlike sõjalist väljaõpet. 1779. aastal asuti samasse paika ehitama Ronda 66-meetrise diameetriga ja 1254 pealtvaatajale mõeldud härjavõitlusareeni, mis avati 6 aastat hiljem. Hispaanias on ainult üks härjavõitlusareen Ronda omast vanem ja see asub Sevillas. Rondat peetaksegi tänapäevase härjavõitluse sünnikoduks ja sealt on pärit ka üks Hispaania tänaseni kõige silmapaistvam härjavõitleja Pedro Romero, kes kusjuures pidas oma tegevust lausa kunstiks. Just tema oli see, kes lõpetas oma karjääri jooksul pea 6000 härja elu ilma end kordagi vigastamata. Tema viimane etteaste toimus 80 aastasena Madridis. Pedro Romero vanaisa Franciscoga algas klassikalisele Hispaania härjavõitluse traditsioon.
Ronda härjavõitlusareen. Foto: Pixabay
20. sajandil tõi Ronda härjavõitluskunstile kuulsust perekond Ordóñez ja suure tõenäosusega just tänu neile hakkasid härjavõitlusest huvituma ka näiteks Ernest Heminway ja Orsol Welles. 1954. aastal tegi Antonio Ordóñez algust terve nädala kestvate pidustustega Feria de Pedro Romero, mille raames peetakse siiani meeles selle kuulsa härjavõitleja sünniaastapäeva ja Francisco de la Goya kunsti. Just tema on kõige kuulsama Pedro Romero maali autor ning olevat väidetavalt isegi kujundanud mõned tema võitluskostüümid. Goya auks riietuvad inimesed pidustuste ajaks just selles stiilis. Mehed kannavad lühikesi jakke ja laia äärega kaabusid ning naised eelistavad kleitidel satiini ja pitsi. Pidustuste raames toimub igal aastal ka traditsiooniline Corrida Goyesca härjavõitlus.
13. sajandil alustasid Mauride valitsejad Ronda linnamüüri ehitamisega ning pärast on seda ka mitmel korral renoveeritud. Tänapäeval on küll müür mitmest kohast lagunenud (eriti lõunas Araabia vannide/saunade läheduses), aga sellegipoolest on linn oma asukoha tõttu üsna hästi kaitstud ja sinna pääsemine pigem keeruline. Võib arvata, et tänu kogu linna ümbritsevale müürile ja suurepärasele asukohale oli tegemist ühe tolleaegse kõige paremini kaitstud alaga. Kindlasti tasuks üles otsida ka uhke endine linna peavärav Puerta de Almocabar. Mauride aegadest on Rondas arvatavasti üks kõige paremini säilinud 11. sajandist pärit Araabia saun. Müüride vahelt mööda treppi alla jõudes on näha kolme omavahel ühendatud kivist võlvidega saunaruumi. Ühe ruumi laes on tähe-kujulised avaused, mille kaudu päevavalgus sisse paistab. Ehitis seisab kunagise Araabia silla lähedal, sest islami kommete kohaselt pidid inimesed end enne linna sisenemist puhtaks pesema.
Omaette vaatamisväärsus on kindlasti ka La Casa del Rey Moro ehk Mauride kuninga maja ja selle aed. Selle hoone nimi on tegelikult küll natukene petlik, sest Mauride kuningalt ei ole seal kunagi elanud. Üht-teist Mauride ehitusstiilile omast on ehitamisel küll kasutatud ja ehk tulenebki nimi sellest. Ronda vee šaht ja reservuaarid asuvad sügaval oru põhjas ja sinna pääseb sisse vaid mööda Mauride kuninga maja keerdtreppe. 1485. aastal olevat Ronda lähedale jõudnud kristlaste väed näinud selle paiga järske ja metsikuid kaljusid, mida linna vallutamiseks ületada oleks pidanud ning otsustasid kergema vastupanu teed minna ja hoopis linna veevarustuse kinni keerata. Nii kulus linna vallutamiseks vaid paar päeva.
Rondat külastades tasuks üles otsida ka linna arvatavasti kõige ilusam väljak Plaza Duquesa de Parcent. Lisaks erinevatele ilusatele monumentidele asuvad seal ka raekoda ja Iglesia de Santa María la Mayor kirik. Praeguses raekoja hoone ehitati juba 1734. aastal ning esialguse tegutses seal hoopis sõjaväevangla. Santa María kiriku ehitamisega alustati 1485. aastal ja see valmis alles peaaegu 200 aastat hiljem 17. sajandil. Tegemist Ronda suurima ja kõige olulisema kirikuga, kus on näha nii renessanssi, kui ka gooti stiili. Omaette elamus on ka niisama Ronda justkui natukene muinasjutuliku vanalinna 2- kuni 4-korruseliste valgete majade vahel ringi jalutamine, suveniiripoodide uudistamine, mõnes heas kohalikus restoranis keha kinnitamine ja lihtsalt kohalike igapäevaelu jälgimine. Rondal on kõigile midagi pakkuda!
Kadri-Johanna reisiblogi leiad SIIT!
