Teenekas Eesti matkajuht ja matkaspordi teemaliste raamatute autor Ülo Kangur käis reisil ümber Islandi — avaldame tema matkapäeviku kahes osas. Fotode autorid Külli Turja, Kristi Turja ja Ülo Kangur.
26.07
Alustame Godafossi (jumalate) kosega. See on 12 meetri kõrgune ja 30 meetri laiune juga Islandil. Kosk kuulub Islandi pikimate jugade hulka. Edasi sõidame Islandi suuruselt teise Akureyri linna — siin elab 17800 inimest. Linna kutsutakse ka Põhja-Islandi pealinnaks. See on tähtis jäävaba sadam ja kalapüügi keskus. Suhteliselt pehme kliima aitas linnal areneda.
Edasi sõidame poolsaarel asuvasse Borgarnes’ linna, kus elab 3750 inimest. Siin on Islandi suuruselt teine sild, mis ühendab linna pealinn Reykjavikiga. Linna lähedal paikneb neli rahvusmetsa. Vaatame Borgarnesi muuseumi, Islandi asustamise keskust. Siin saame teada palju põnevat Islandi saagadest. Õõbime kämpingus Borgarnesi lähistel.
27.07
Täna alustame tuntud Helesinise laguuni (Blue lagoon) külastusega. See on omapärane spaa edela-Islandil. Suur looduseime — keset tumedaid laavavälju on rajatud mereveega mineraaliderikas ujula, mida köetakse maasisese soojusega. Vee temperatuur on 37-39 kraadi. Sinirohelised mikroskoopilised vetikad ja valge ränimullamuda moodustavad laguuni põhja kerge loodusliku sette. See annab ujula veele pehme piimja akvamariinse värvitooni. Spaa servas saab sama valge mudaga teha näomaalingu, mida hiljem maha pesta. Suplus muljetavaldava maastiku rüpes ning tervisliku toimega mineraalid tagavad superelamuse. Pileti sees on üks alkohoolne jook. Meie kasutame seda veini kujul. Ala on suur ja kallastel jälgivad külastajaid turvatöötajad.
Pileti hind on 80 eurot, kasutusaeg 3 tundi. Meeste garderoobi valves kohtame oma üllatuseks Aafrika pagulast. Keflaviki rahvusvahelisest lennujaamast 20 kilomeetri kaugusel asuv Helesinine laguun on Islandi suurim magnet, turistilõks. Põhiosa maasoojusest kasutatakse kõrvalasuvas elektrijaamas. 2017. aastal külastas laguuni 1,3 miljonit inimest.
Seejärel suundume Islandi pealinna Reykjavikki. Vaatame suurejoonelist Harpa kontserdimaja, raekoda, vana sadama piirkonda ja linna peatänavat paljude äride ja kohvikutega. Hallkrimskirkja — 1974. aastal valminud luteri kirik, mille torni toetavad kuuekandilised tihedalt teineteise vastu püstitatud sambad. Kiriku sisepiilaridki on kuuetahulised. Sama kuustahuka motiiv kordub veel mitme kaasaegse pühakoja kujunduses. Pärit on see motiiv Islandile nii iseloomulikust vulkaanilisest kivimist basaltist, mis tahkub tavaliselt kuustahukaks. Vikipeediast loeme: Reykjavík on Islandi pealinn, maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil Atlandi ookeani kaldal, Esja vulkaani lähedal Faxaflói lahe lõunarannal. Umbes 120 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu Reykjavíki piirkonnas elab üle 200 000 inimese. Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu “suitsude lahte” ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud kuumaveeallikatest.
Ööbime Mosskögari kämpingus.
28.07
Täna jalutame Thingvelliri rahvuspargis, Euraasia ja Ameerika mandrilaamade üksteisest eraldumise piirkonnas.
See on üks Islandi kauneimaid paiku ja kantud UNESCO maailma- ja kultuuripärandi nimistusse. Siinsetel väljadel sai aastal 930 kokku maailma esimene parlament — Althing. Siin kuulutati 17.06.1944 välja Island Vabariik.
Edasi sõidame Haukadaluri tuntud geisrite Geysiri ja Strokkuri juurde. Esimene neist andis nime kõikidele maailma geisritele. Teine paistab silma oma aktiivsusega paisates iga 5-10 minuti järel 20-30 meetri kõrgusele.
Järgnevalt sõidame Gullfossi (Kuldse) kose juurde, kus vesi langeb 32 meetri kõrguselt 20 meetri laiuselt laiade astmetena hiiglaslikku kanjonisse.
Peale lõunat küastame Islandi peapiiskopi vana residentsi Skalholtis. See on ajaloolone paik Lõuna-Islandis Hvita jõe ääres. Aastatel 1056-1785 oli siin kultuuri ja poliitika keskus.
Telkima sõidame kämpingusse Hella lähedal.
29.07
Külastame Islandi vulkaane ja vulkanismi tutvustavat Laava keskust (Lava Center), vaatame vastavasisulist filmi. Ringkäigul näeme laavat, selle maasisest liikumist jne. Saab tunda ka kerget maavärinat.
Seejärel jätkame järjekordse kauni kosega. Seljandsfoss on kosk, mille tagant saab läbi jalutada. Märjaks saamise vastu piisab vihmakeebist. Järgmine on Skogafoss, mis asub Lõuna-Islandis Skoga jõel vanal merekaldal. Kose lähedal asub Skogari koduloomuuseum, kus tutvume islandlaste eluviisi, traditsioonide ja tarbeesemetega.
Muuseumis jagab meile ingliskeelseid selgitusi 98-aastane giid, kes kirjutab siiani ajalooraamatuid. Pikka iga talle!
Viki lähedal külastame kuulsat Reynisfjara musta värvi liivaga randa. 1991.aastal otsustati, et see on üks maailma ilusamaid mittetroopilisi randu.
Telgime kämpingus Skaftafelli lähistel Vatnajökulli rahvuspargis. Mõnesaja meetri kaugusel kämpingust ületasime Islandi tuhande kilomeetri pikkusel ringteel liustiku keele all paikneva silla. Liustik on väga madalal, peaaegu merepinnal. Liustiku keelelt voolab alla palju jõgesid-ojasid. Teame et siinne sild on ringtee kõige nõrgem koht suure jõgede delta ja tulvavete tõttu.
Siit lääne-edela suunas asub kurikuulus Eyjafjallajökulli vulkaan suhteliselt väikesel liustikul. Vulkaan muutus aktiivseks aastal 2010 ja purskas 20. märtsil. Selle vulkaani 14. aprillil 2010 alanud purskest atmosfääri paiskunud tuhk põhjustas lennuliikluse seisaku suures osas Euroopast. Tuhk langes alla just siinsetel idapoolsetel aladel.
30.07
Skaftafell on osa suurest Vatnajökulli rahvuspargist. Vatnajökull on Islandi ja kogu Euroopa suurim liustik. Ja selle liustiku hingust tunneme tugeva tuulena, mis sunnib meid varahommikul enneaegselt oma telgid kokku panema.
Oma poolepäevast matka alustame otse kämpingust. Väiksemate languste ja suuremate tõusudega viib matkarada võsast ülespoole. Möödume mitmest kärestikust ja kosest, et jõuda uhke Svartifossi (musta kose) juurde. See on Islandi paljude koskede seas eriline oma kuuekandiliste mustade basaltsammaste tõttu. Need tekivad siis, kui vedel laava kiirelt tardub, näiteks liustiku sees.
Tuntud tippude vallutaja Andres Karu jutust teame, et Euroopa suurima Vatnajökulli liustiku lõunaosas tee lähedal asub Islandi kõrgeim Hvannadalalsnjukur (2110 m) tipp — loe selle kohta SIIT! Tema punt tõusis siinsel rajal 2010. aasta maikuus 800 meetri kõrgusele liustikule ja edasi tippu. Tipu juures oli vaja lisaks köitele kasutada metallkasse saabaste all ja kirkat. Ilmad on siin tujukad, pilves ja enamus päevadel udused.
Edasi minnes avaneb meile matkarajal ülalt alla vaade Skaftafelljökulli liustikule. Rahvuspargi keskus avaneb peagi meie kämpingu lähedal liustikuveega täidetud ala, jõgede delta servas. Paljud meist tõusevad Kristeli juhtimisel aina kõrgemale piki vaevumärgatavat rada. Jõuame 700 meetri kõrgusele, kuid juba öösel alanud tugev tuul liustikult üha tugevneb ja ähvardab meid õhku tõsta. Loobume, sest liustikult tõuseb lisaks veel udu.
Laskume otse alla mööda kerge võsaga mäenõlval lookleval rajal. Allpool avaneb kaugel all nagu aerofotol meie kämpingu org. Kämpingu juures meie ülesmineku ja allatuleku rajad ühinevad.
31.07
Tänast päeva alustame retkega kämpingust veega täidetud ala äärde. Siin liustiku keele all “jäälaguunis”, suurel vee ja jõgede alal imetleme liustikust murdunud “jäämägesid” ujumas avaokeaani suunas. Sageli paiskab ookean suure osa neist randa tagasi.
Edasi sõidame oma bussiga Ida-Islandi fjordide suunas. Asfalteeritud Islandi ringtee kulgeb reeglina ranna ääres. Teisel pool on järsud mäenõlvad. Naljatame, et hea ehituskillustik langeb otse teele, lükka ainult siledaks. Peatuse teeme kahe tuhande elanikuga fjordi kaldal asuvas Höfni linnas, tõlkes sadam. Külastame liustiku ja mägivarustuse näitust.
Meie tuhandekilomeetrine ring ümber Islandi lõpeb meile tuttavas Seydisfjörduri sadamalinna kämpingus, sadama vahetus läheduses. Ring ümber Islandi on tehtud!
Ette rutates mainin, et eelolev öö siinses kämpingus on Islandi külmim. Kuid meil on vedanud, et kõiki sooje riideid pole meil Islandil vaja läinudki. Ja merehaigust me ei tunnegi. Erinevalt 1986. aasta Kamtšatka Eesti turiaadist, kus Vaikne ookean meie Maria Uljanova nimelist laeva väga tugevalt pildus ja Jaapani saarte varju peatuma sundis. Ilmselt ei meeldinud Neptunile laeva nimi, meie olime ju tublid siis ja tänagi!
1.08
Hommikul sõidame bussiga sadamasse ja läheme tuttavasse Norröna laeva. Ja peagi kaugeneb nii armsaks saanud Island riik ja saar. Viimased pildid, videod… ikka veel ja veel! Ees ootavad tuttavad reisilaeva tegevused kajutites, söögikohtades ja laeva ujulas-saunas.
2.08
Atlandi ookean on jälle rahulik ja kaks ööpäeva möödub meil tegusalt. Meile tuttavates Fäärides peatume öösel, et jätkata teed Taani suunas.
3.08
Päeval jõuame Taani Jüüti poolsaare tuttavasse Hirtshalsi sadamasse. Sõidame edasi üle Eurosilla Rootsi, kus Ljungby kämpingus ööbime.
4.08
Sõidame läbi Rootsi Stockholmi sadamasse, et minna Tallinki Tallinna laevale. Järgmisel hommikul olemegi Eestis, et jätta hüvasti toreda 40 reisikaaslasega meie “Turja tuuri” seltskonnast. Tänud meie giididele Küllile ja Kristelile meie reisi eest Kalevipoja radadel.
Vaata ka galeriid reisist:
