RING ÜMBER ISLANDI, 1. osa | Näeme kollast ehedat väävlit ja tunneme mädamunalõhnalisi aurusid

Vaata ka galeriid!
Ring ümber Islandi
Foto: erakogu

Teenekas Eesti matkajuht ja matkaspordi teemaliste raamatute autor Ülo Kangur käis reisil ümber Islandi — avaldame tema matkapäeviku kahes osas. Fotode autorid Külli Turja, Kristi Turja ja Ülo Kangur.

Meie 2019. aasta reisiseltskonnal on tunduvalt lihtsam kui Kalevipojal siin “sädemete saarel”. Ainult veidi kõigume 165 meetri pikkuse kruiisilaeva Norröna kajutis liikudes keskmise kiirusega 21 sõlme (39 kilomeetrit tunnis). Võiks ju maailma äär asuda just siin Fääri saartel ja Islandil.

Laeva meeskond on 118-liikmeline ja reisijaid umbes poolteist tuhat. Meie grupp on 40-liikmeline. Paljudel meist on merehaiguse tabletid varutud, kuid täna neid vaja pole. Põhjameri oli rahulik ja Atlandi ookean samuti. Selle vaatamisest tüdinuna oleme oma kajutites teleri ees, tutvume meie reisiseltskonnaga. Koju helistamine on laevalt satelliitside tõttu suhteliselt kallis.

Laeva restoranis pakutakse 17 euro eest rootsi laua toitu. Tasuda võib Eesti pangakaardiga. Sööme head ja paremat ikka nii palju kui kõhtu mahub. Peagi kümbleme laeva põhjas asuvas laeva ujulas ja Soome saunas. Külma vee tünnist hüppame kiirelt sooja vee tünni ja sauna lavale. Kalevipojal oli ikka väga raske: tuli sageli laevagi külmas põhjala vees sumbates randa vedada!

25.07

Peale ööpäevast laevasõitu Fääri saartelt (2 ööpäeva Taanist) jõuame hommikul Ida-Islandi Seydisfjörduri sadamasse, mitte pealinna Reykjavik. Poolteist tundi enne sihtkohta saabumist palutakse kõiki kajutitest välja, et need uute reisijate jaoks koristada ja pesu vahetada. Nii oli see Fääridele jõudes ja nii on see Taani tagasi jõudes. Sellest võib aru saada, et meie Norröna laeva sõiduplaan on tihe.

Seotud lood:

Teame et Island tunnustas 1991. a esimesena Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Vikipeediast oleme kodutööna varakult lugenud: Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel. Riigi pealinn on Reykjavík. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel, mis asub Atlandi ookeani keskahelikul ja on vulkaaniliselt aktiivne. Suurt osa Islandist katavad laavaväljad, millest omakorda osa on kaetud liustikega. Inimasustus paikneb suuresti ainult rannikul ja selle läheduses. Esimesed inimesed jõudsid Islandile 9. sajandil. 13. sajandil läks Island Norra võimu alla ja aastal 1380 koos Norraga Taani võimu alla. 17. juunil1944 kuulutati Þingvelliril välja Islandi Vabariik. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahelisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, mis on üldiselt asustamata. Norra rannikuni on sealt 1472 km, Gröönimaa rannikuni 702 km ja Šotimaani on 1233 km. Islandist läänes paikneva Põhja-Ameerikas asuva Kanada asustatud alad jäävad saareriigist 4491 km kaugusele. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel.

Seydisfjörduri väikelinn samanimelise fjordi varjulisel sisekaldal on rajatud Norra kalurite poolt 1848. aastal. Sadamas kolime oma bussi tagasi ja alustame tõusu üle 600 meetri kõrguse mäekuru Islandi ringtee suunas Egilsstadiri. Sadam on varjatud veidi üle kilomeetriste kõrguste mägedega nii idast kui läänest. Maantee on asfalteeritud ja heas korras. Nii on kõikjal Islandil, vähemalt ringteel, mida mööda lähipäevil Islandile ringi ümber teeme. Miks mitte korraldada siin jalgrattamatk, nagu Guido Leibur juba 1996. aasta augustis. 2000 kilomeetrit 28 päevaga — loe lähemalt SIIT!

Meie jätkame ringteel sõitu Islandi põhjaosas Myvatni järve suunas. Madala järve kallastel on palju erinevaid veelinde, eriti parte. Sõidame edasi Krafla vulkaani kraatrite suunas. Krafla on 10 kilomeetri läbimõõduga vulkaani kaldeera. Selle kõrgeim serv on 818 meetrit ja sügavus 2 kilomeetrit. Krafla üht kraatritest kutsutakse ’Viti’, mis tähendab tõlgituna islandi keelest "põrgu". Nimelt möödunud aegadel inimesed sageli uskusid, et vulkaani all on põrgu. Viti kraatri sees on praegu roheline järv. Meie giidid Kristel ja Külli räägivad, et siin on maakoor õhuke: umbes üks kilomeeter kuni vedela laavani!

Askja on sellest piirkonnast lõunas paiknev kaldeerade kogum Islandi keskosa Dyngjufjöll (1510 m) mägedes. Siin käisid USA NASA astronaudid enne Kuul käimist treenimas.

Alates 1977. aastast tõõtab Kraflas geotermaal-energia baasil 60 MW-ne elektrijaam. Külastame Hveriri geotermaalala keevaid mudaauke, mis on Krafla alast lõuna pool. Siin keeb, aurab ja pulbitseb pidevalt. Näeme kollast ehedat väävlit ja tunneme mädamunalõhnalisi aurusid, fumaroole. Kõikjal liigutakse ohutul rajal köispiirete taga: jalatsitaldade kaotamise ohtu pole! See on suur vahe võrreldes näiteks Kamtšatka vulkaanidega, vt allakirjutanu raamatut "50 aastat Eesti mägimatkamist".

Dimmuborgiri ’laavalinn’ asub Myvatni järvest ida suunas. Siin on suurel maa-alal tumedast vulkaanilisest kivimist koopad ja erinevad kaljumoodustised, mis on turistidele väga huvitavad vaadata. Näiteks üks moodustis on "kirik". Liigume rajal viitade järgi, millel on vahemaad märgitud.

Õhtul aga ujume Rohelises laguunis, mis on väiksem turistilõks võrreldes Helesinise laguuniga. Pileti hind on siiski 50 eurot. Looduslikus soojas vees mõnuledes meenutame: islandlased kasutavad jätkuvalt oma traditsioonilist nimesüsteemi, mis varem oli kasutusel kogu Skandinaavias. Islandi nimed erinevad enamikust läänemaailmas perekonnanime süsteemidest selle poolest, et kasutatakse patronüümi (vahetevahel matronüümi). Need põhinevad lapse isa (või ema) eesnimel. Islandi süsteemis ei kasutata perekonnanimesid. Ööbime kämpingus Myvatni lähistel.

Vaata ka galeriid reisist:

JÄTKUB...